MKM teeb katse eesti keele oskuseta Ida-Viru naiste tööle meelitamiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tahab tööle meelitada eesti keele oskuseta 40- kuni 64-aastaseid Ida-Virumaa naisi. Lahendusi võivad konkursil välja pakkuda erinevad organisatsioonid, mille seast tehakse valik. 

"Riik täna vastust ei tea ja suures osas Euroopa Liidu vahendite toel me tahamegi, et tuleksid meile pakkujad, kellel oleksid need uued lahendused, mida saaks siis katsetada," sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ulla Saar.

Ida-Virumaal on töötuna arvel rohkem kui 7000 inimest, neist üle 2000 on ka vanemad tööturul mitteaktiivsed naised. Programmis peaks osalema vähemalt 450 inimest. Igaühele kulutatakse rohkem kui kolme aasta jooksul umbes 3000 eurot. Kokku võib programm seega maksma minna kuni 1,4 miljonit. Euroopa Liidu raha katab sellest 70 protsenti. Ministeeriumi eesmärk on, et osalejatest jõuaks tööturule vähemalt 45 naist.

Tööandjate keskliidu juhi Hando Sutteri sõnul on kaua töölt eemal olnute meelitamine kindlasti väljakutse. 

"Nendel inimestel, kes on tööta ja tööandjatel on natukene erinevad ootused. Lihtsalt oskused nendel töötajatel on sellised, mis ei võimalda neil tööd leida, nii et kui nüüd see programm näiteks aitab neil täiendava haridusega oskuseid omandada ja tööandjad saavad endale töötajaid, siis on selline topeltvõit," ütles tööandjate keskliidu juht Hando Sutter.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonnajuhataja Anneki Teelahk sõnas telefonikõnes ERR-ile, et nende kliendid, kes eesti keele oskust ei oma, tunnevad, et nad on ühiskonnas tühised.

"Inimesed, kes on pikka aega ilma tööta, kui nad ka eesti keele oskust ei oma, siis nad tegelikult on sellises teises suhtlussfääris. Nad tavaliselt suhtlevad nende inimestega, kes mõtlevad samamoodi ja väga sageli mida me näeme nende klientide puhul kahjuks on see, et noh, minust ei sõltu ju midagi," lausus Teelahk.

Ministeerium on aga lootusrikas, et suur osa sihtrühmast saadakse tänu programmile tööle ja õppima. Isegi, kui kõik ei õnnestu, siis vähemalt on katsetatud.

"Rõhutan, et teeme seda just 70 protsendi ulatuses just Euroopa Liidu vahenditest, mis ongi selliseks asjaks ette nähtud, kus me võime ebaõnnestuda, aga ma loodan väga, et nende meetmete abil saame need inimesed õppima ja tööle," sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler.

Juhul kui plaan ebaõnnestub, teatakse Saare sõnul kindlalt, et samu asju pole mõtet ainult riigi raha eest või töötuskindlustusvahenditest teha.

Allikas: https://www.err.ee/