TÖÖTÜLI LÄBI | Õpetajad allkirjastasid ministeeriumiga erimeelsuste protokolli, tekib õigus taas streik korraldada

Riikliku lepitaja poole pöördus EHL tänavu aprillikuus, sest õpetajad ei ole rahul 1820 euro suuruse kuupalgaga, mis on püsinud muutumatuna 2024. aastal toimunud streigi lõpust alates. „Tegime riikliku lepitaja juures avalduse sooviga, et õpetajate palga alammäär tõuseks juba selle aasta 1. septembrist enam-vähem võrdsele tasemele Eesti keskmise palgaga ehk küündiks ca 2050 euroni. Olime ka valmis kompromissiks ning lasime nõudmise alla 2000 euro peale,“ nentis Eesti haridustöötajate liidu (EHL) esimees Reemo Voltri pressiteate vahendusel.

Et aga ministeerium välistas igasuguse palgatõusu algavaks õppeaastas, lõppes lepituskohtumine möödunud reedel erimeelsuste protokolliga.

„Me teame, et eelarve on lukus ja praegu kuskilt lisavahendeid oodata ei ole. Kui töötüli osapool (HTM) ütleb, et ei ole võimalik, siis ongi lõpp (töötülil-toim.),“ märkis Virkebau.

Voltri rääkis Delfile, et esmaspäevasel EHLi koosolekul arutati, mida edasi teha. Õpetajad ootavad ära eelarve prognoosi, mis tuleb järgmisel nädalal ning siis vaadatakse edasi. „Ootame palgatõusu ja kui seda ei tule, siis oleme valmis kõiki seadusest tulenevaid meetmeid kasutusele võtma. Milliseid täpsemalt, siis otsustame,“ märkis ta.

EHL sõlmis HTMiga streigi lõppedes kokkuleppe, et 2027. aastaks kerkib õpetajate töötasu alammäär vähemalt 120%-ni riigi keskmisest palgast. „Kuna senise tempoga oleme sellest eesmärgist üha kaugemale tüürinud, siis nüüd on meie ootus, et 2026. jaanuarist tõuseb õpetajate töötasu 20% võrra,“ sõnas Voltri.

Seega sõltub uus õpetajate streik sellest, mida valitsus eelarvet tehes otsustab. „Eesmärk on, et meie haridus jääks kestma ja meie õpetajaskond ei lahkuks töölt, vaid pigem ikkagi tuleks uusi ja särasilmseid õpetajaid juurde,“ sõnas Voltri.

Allikas: https://www.delfi.ee/