Võltskontorid vallutavad Hiinat: noored maksavad, et käia tööl
21.08.2025
Tööta olemine on raske, kuid Hiina noorte seas on levimas uus ja kummaline nähtus – maksta firmadele selle eest, et näida töötavat, vahendab BBC.
Hiina majandus on pikalt vindunud ning noorte tööpuudus püsib kõrgel tasemel, üle 14%. Tõsiasja ees, et päris tööd on raske leida, on paljud valmis maksma 30–50 jüaani (4–7 eurot) päevas, et istuda kontoris, kasutada arvutit ja internetti ning süüa koos teiste „kolleegidega“ lõunasööki.
30-aastane Shui Zhou kaotas mullu oma toiduäri. Tänavu aprillis hakkas ta maksma 30 jüaani päevas, et käia Dongguani linnas ettevõttes nimega Pretend To Work Company. „Ma tunnen end väga õnnelikuna,“ ütleb Zhou. „See on nagu töötaksime koos meeskonnana.“
Sellised võltskontorid on nüüd levinud suurlinnades, nagu Shenzhen, Shanghai, Nanjing, Wuhan, Chengdu ja Kunming. Kontorid on sisustatud – seal on arvutid, koosolekuruumid ja teetoad ning noored saavad ka päriselt tööotsi teha, oma äri arendada või lihtsalt aega veeta.
Uus-Meremaal asuv Victoria Ülikooli juhtimise lektor Christian Yao ütleb: „Töötamise teesklemise fenomen on nüüd väga levinud. Hariduse ja tööturu mittevastavus sunnib noori otsima ajutisi lahendusi. Võltskontori firmad on üks selline üleminekuvariant.“
Zhou sattus firma otsa sotsiaalmeediaplatvormil Xiaohongshu. Ta uskus, et kontorikeskkond parandab tema enesedistsipliini. Kolme kuuga on sellest saanud talle rutiin. Ta näitab fotosid vanematele ja ütleb, et nood on palju rahulikumad tema tööpuuduse pärast. Tavaliselt saabub ta kell 8–9 hommikul ja lahkub alles hilisõhtul. „Kui kellelgi on tööotsingud käsil, teeb ta tõsiselt tööd, muul ajal räägime juttu, naljatame ja mängime mänge. Sageli sööme ka koos õhtust,“ kirjeldab Zhou.
23-aastane Shanghai elanik Xiaowen Tang, kes lõpetas ülikooli eelmisel aastal, rentis töökoha kuuks ajaks. Tema ülikool nõuab, et lõpetajad esitataks aasta jooksul tõend töö või praktikakoha kohta, vastasel juhul jääb diplom saamata. Tang saatis koolile fotod kontorist ning kirjutas tegelikult oma aega seal veetes internetinovelle.
Sotsiaalantropoloog Biao Xiang Saksamaa Max Plancki instituudist tõdeb: „See tuleneb pettumuse ja võimetuse tundest töökohtade nappuse ees. Töötamise teesklemine on kest, mille noored endale loovad – väike distants peavooluühiskonnast ja ruum enda jaoks.“
Pretend To Work Company asutaja, 30-aastane Feiyu, ütleb: „Ma ei müü töölauda, vaid väärikust – et mitte olla kasutult kodus.“ Ka tema ise jäi varem töötuks, kui tema jaekaubandusäri koroonaajal kinni pandi. „Olin masenduses ja ennasthävitav. Tahtsid olukorda muuta, aga olid jõuetu,“ meenutab ta.
Firma startis aprillis ja kuu aja pärast olid kõik kohad täis. Uued huvilised peavad kandideerima. Feiyu hinnangul on 40% klientidest värsked ülikoolilõpetajad, kes vajavad fotosid praktikast kooli jaoks või soovivad vanemate ees pinget leevendada. 60% on vabakutselised – eelkõige diginomaadid, e-kaupmehed ja veebikirjanikud. Klientide keskmine vanus on 30 aastat, noorim 25.
„See kasutab valet väärikuse säilitamiseks, aga võimaldab mõnel leida tõe,“ ütleb Feiyu. „Kui aitame ainult näitlemises pikemalt jätkata, oleme osalised õrnas pettuses. Ainult siis, kui aitame võltskontorist päris lähtekoha teha, saab see sotsiaalne eksperiment oma tõelist eesmärki täita.“
Zhou on nüüd hakanud õppima tehisintellekti tööriistu. „Olen märganud, et mõned firmad nõuavad juba AI-osavust. Usun, et see teeb päristöö leidmise lihtsamaks,“ ütleb ta.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/