EL-i riigid leevendasid 2040. aasta kliimaeesmärki ja lükkasid edasi ETS2 jõustumise

Riigid kiitsid kolmapäeval heaks eesmärgi vähendada 2040. aastaks kliimamuutuste ohjeldamiseks heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 90 protsendi võrra, kuid muutsid selle elluviimise reeglid paindlikumaks, võimaldades osa CO2 kärpimise tegevusi viia Euroopast välja.

Ministrid kiitsid hääletusel heaks 90 protsendi eesmärgi klausliga, mis võimaldab riikidel omandada kuni viie protsendi mahus süsinikukrediite, investeerides selleks heite vähendamise meetmetesse EL-i välistes riikides, et nende arvel katta osa 90-protsendisest heitkoguste vähendamise eesmärgist, ütles EL-i nõukogus läbirääkimisi juhtinud eesistujamaa Taani kliimaminister Lars Aagaard.

Sellega väheneks Euroopa tööstuselt nõutav heitkoguste vähendamise tase sisuliselt 85 protsendini.

Lisaks nõustusid riigid kaaluma ka võimalust kasutada tulevikus rahvusvahelisi süsinikukrediite veel viie protsendi ulatuses, et saavutada 2040. aastaks soovitud heitkoguste vähendamise eesmärk, ütles Aagaard. See tähendaks EL-i riikide jaoks veel viie protsendi võrra väiksemat riigisisest eesmärki, selgitas Reuters.

90 protsendi heite vähendamise eesmärk aastaks 2040 on Euroopa Liidu ülene ja ei kohaldu otse liikmesriikidele. Eesmärk hõlmab ka rahvusvahelise merenduse ja lennunduse  sektoreid, mis ei kuulu liikmesriikide heitkoguste arvestusse. Täiendava võimaluse heitkoguseid vähendada annab ka CO2 tehnoloogilise sidumise tehnoloogiate arendamine ning eesmärkide täitmisel arvesse võtmine. Euroopa Komisjon näeb uutel tehnoloogiatel suurt rolli eesmärgi täitmisel.  

Lisaks kinnitasid keskkonnaministrid üle 2035. aasta vahe-eesmärgi, mis on oluline eeldus järgmisel nädalal toimuvaks ÜRO kliimatippkohtumiseks COP30. Euroopa Liit tervikuna plaanib 2035. aastaks heidet vähendada 66,25 kuni 72,5 prrptsenti võrreldes 1990. aastaga. 

ÜRO oli palunud kõigil valitsustel üle maailma esitada 2035. aasta kliimaplaanid enne neljapäeval Brasiilias algavat kliimatippkohtumist.

Sellegipoolest hääletasid mõned riigid, sealhulgas Poola, Slovakkia ja Ungari, 2040. aasta kliimaeesmärgi vastu, leides, et see kahjustab nende tööstuse konkurentsivõimet. Nende vastuseisust ei piisanud siiski kokkuleppe blokeerimiseks, mis vajas vähemalt 15 liikmesriigi toetust 27-st.

ETS2 jõustumine lükkab 2028. aastasse

Kliimaeesmärkide suhtes skeptiliste riikide poolehoiu võitmiseks nõustus nõukogu nõrgestama ka teisi poliitiliselt tundlikke kliimapoliitikaid – sealhulgas lükkas eelseisva EL-i süsinikuturu (ETS23) käivitamise edasi ühe aasta võrra, 2028. aastasse. Seda põhjendati vajadusega veenduda süsteemi vastavuses Euroopa Liidu konkurentsivõime eesmärkidele.  

"Kliimaeesmärgi seadmine ei ole lihtsalt numbri valimine, see on poliitiline otsus, millel on maailmajaole kaugeleulatuvad tagajärjed," ütles Taani kliimaminister Lars Aagaard. "Seetõttu oleme töötanud ka selle nimel, et pakkuda kindlustunnet, et seda on võimalik saavutada viisil, mis säilitab konkurentsivõime, sotsiaalse tasakaalu ja turvalisuse."

"Läbirääkimised olid pikad ja keerulised. Eesti jaoks on tulemus aga kokkuvõttes väga hea ja see ühtib täielikult meie seisukohtadega nii 2040. aasta eesmärgi kui ka ETS2 osas,"  ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt pressiteate vahendusel.  

"Kokkulepe näitab, et Euroopa kliimapoliitika ja majanduse konkurentsivõime käivad käsikäes – kliimamuutuste pidurdamine soosib samaaegselt innovatsiooni ja investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse, toetades Euroopa majanduse jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. Järgmisel nädalal algaval ÜRO kliimakohtumisel ehk COPil hoiame nõudlikku joont globaalsel tasandil – Euroopa on teinud väga palju ja nüüd on aeg teistel oma osa ära teha. Kliimamuutused on globaalne probleem ning kell käib armutult," lisas Sutt. 

ETS2 on kauplemissüsteem, mis hõlmab hoonetes, maanteetranspordis ja muudes sektorites (peamiselt väiketööstus, mida praegune ETS ei hõlma) kütuse põletamisel tekkivat süsihappegaasi heidet, kehtestades nendes sektorites nõude osta emissioonidele süsinikukrediiti, mis peaks nendes sektorites kaasa tooma hinnatõusu. ETS2 selle eesmärk on neis sektorites kasvuhoonegaaside heitkogust tulemuslikul ning majanduslikult tõhusal viisil, öeldakse kllimaministeeriumi ülevaates. ETS2 ei hõlma kütuse kasutamist raudteetranspordis, siseriiklikus lennunduses ja merenduses, põllumajanduses, kalanduses, metsanduses ja militaarvaldkonnas.

Teadlased soovitasid jääda Euroopa piiresse

Euroopa Komisjon oli algselt esitanud ettepaneku vähendada 2040. aastaks heitkoguseid 90 protsendi ulatuses, milles oleks süsinikukrediidi maksimaalne osakaal jäänud kolme protsendi piiridesse.

Selle eesmärgiks oli hoida EL-i kurssi õiguslikult siduval eesmärgil vähendada netoheitmeid 2030. aastaks 55 protsendi võrra ja saavutada netoheitme nulltase 2050. aastaks.

EL-i kliimateadlased olevat Reutersi teatel öelnud, et 90 protsendi eesmärk EL-i siseselt oleks olnud teadusega kooskõlas. Nad olid soovitanud ka mitte lubada välismaalt CO2-krediidi ostmist, mis nende sõnul suunaksid hädavajalikud investeeringud Euroopa tööstusharudest eemale.

Riigid, sealhulgas Prantsusmaa ja Portugal, olid nõudnud eesmärgi saavutamiseks süsinikukrediidi lubamist viie protsendi mahus, samas kui teised, sealhulgas Poola ja Itaalia, soovisid 10 protsendi taset. Hispaania ja Holland olid aga nende seas, kes olid eesmärgi edasise leevendamise vastu, ütlesid diplomaadid Reutersile.

"Me ei taha majandust hävitada. Me ei taha kliimat hävitada. Me tahame päästa mõlemat korraga," ütles Poola kliimaministri asetäitja Krzysztof Bolesta teisipäeval.

Poola, Itaalia, Tšehhi ja teised olid algse 90 protsendi eesmärgi vastu, pidades seda liiga piiravaks kodumaistele tööstusharudele, mis võitlevad kõrgete energiakulude, odavama Hiina impordi ja USA tollimaksudega.

Teised, sealhulgas Holland, Hispaania ja Rootsi, nimetasid ambitsioonikat eesmärki toetades selle põhjustena süvenevaid äärmuslikke ilmastikunähtusi ja vajadust Hiinale roheliste tehnoloogiate tootmises järele jõuda.

Kokkulepe lubab paindlikkust

Keskkonnanõukogus kokku lepitud 90 protsendi heite vähendamise eesmärgi saavutamiseks antakse kokkulepitud kliimamäärusega ette ka eeltingimused:

- Heite vähendamiseks saab kasutada piiratud ulatuses rahvusvaheliselt kaubeldavaid kasvuhoonegaaside ühikuid (nn süsinikrediidid);

- Bioloogilise ja fossiilse CO2 tehnoloogilist sidumist arvestatakse riikide heite vähendamisel;

- Kliimaeesmärkide täitmisel kehtivad paindlikkused eri sektorite vahel;

Eesmärgi jaotamine liikmesriikide, sektorite ja poliitikavaldkondade vahel lepitakse kokku EL valdkondlikes õigusaktides, mille läbirääkimised algavad 2026. aasta jooksul.  

Selleks, et eesmärk kinnitada, tuleb nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahelistel läbirääkimistel jõuda ühtse seisukohani .

Keskkonnaministrite kokku lepitud eesmärgi kehtima hakkamiseks tuleb järgmise etapina jõuda kliimamääruse sõnastuse ühtses tekstis kokkuleppele kolmepoolsetel läbirääkimistel (nn triloogidel) Euroopa Liidu Nõukogu, Parlamendi ja Komisjoni vahel.

Nende läbirääkimiste ajakava pole veel lõpuni paigas. 

Allikas: https://www.err.ee/