Sotsiaalministeeriumi suurprojektis ei pruugita arendusest teenusteni jõudagi

"Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine" projektile on seni kulutatud üle 200 000 euro, mis on kulunud projektijuhtidele palkade maksmiseks, üritustekorraldajate vahendusel seminaride korraldamiseks, seejuures esinesid seminaridel sama valdkonna ametnikud, ja reisifirmadele välisreiside korraldamise eest, kirjutab Delfi.

Edasi jätkuvad spetsialistide koolitustegevused ja katseprojektid valitud gruppidele. Näiteks korraldati 2024. aastal neli rehabilitatsiooniteemalist seminari, mille eesmärk oli ministeeriumi selgitust mööda toetada, võimestada spetsialiste ja tõsta teadlikkust nii kasutatavatest praktikatest, meetoditest kui ka arendustest. 2025. aasta kohta on aga otsustatud, et vaja on teha uusi katseprojekte, ja tegeletud nende ettevalmistamisega.

Kas nende arenduste tulemusel tekivad uued avalikud teenused ja mil määral lapsed nendele teenustele ligi pääsevad, ei ole selge, kuid igal juhul ei kasutata projekti raha teenuste mahu suurendamiseks ega teenuste tagamiseks.

Delfi väljaküsitud andmete põhjal ilmnenud kavandatud tegevustest nähtub, et projekti üldine eesmärk on tuua Eestisse puuetega laste abistamise oskusteavet ja koolitada spetsialiste ning projektiga rahastatavatest tegevustest konkreetsete avalike teenusteni jõudmine ei olegi selle projekti raames sõnastatud otsene tulem.

Kuigi ministeerium põhjendab, et projekt on kaetud välisrahastusega, mis ei tule sotsiaalvaldkonna riigieelarvelistest vahenditest ning ei mõjuta ega kahjusta kuidagi teenuseid, mida rahastatakse riigieelarvest, kaasneb sellega siiski 30 protsendi ulatuses Eesti riigi kaasfinantseering.

Delfi palus projekti ellu kutsumise mõtet Eesti sotsiaalvaldkonna rahastuse kontekstis kommenteerida ka sotsiaalminister Karmen Jolleril, ent ministri vastust ei laekunud ja tema asemel vastas projekti juhtimise eest vastutav ja selle eest palka saav ametnik.

Sotsiaalministeerium saatis teisipäeva õhtul kommentaari, mille ERR avaldab täismahus:

Kommentaari autoriks on laste ja perede osakonna juhataja Helen Meumers. 

Kahetsusväärselt sisaldab artikkel mitmeid ebatäpseid, hinnangulisi või eksitavaid väiteid, mis ei kajasta reaalset olukorda erivajadustega laste teenuste arendamisel ega sotsiaalvaldkonna teenuste ühendamisel tervisevaldkonnaga. Seetõttu peame vajalikuks täpsustada seda faktide ja selgitustega.   

Alustuseks tahame üle kinnitada, et kindlasti on abi vajavatel lastel kasu nii teenuse arendamiseks mõeldud riigieelarvest kui ka välisrahast makstavast valdkonna spetsialistide koolitamisest, mille tulemusena muutuvad teenused erivajadusega lastele kindlasti tugevamaks.   

Artiklist ei tule piisavalt selgelt esile, et antud juhul kasutatakse Eesti spetsialistide koolitamiseks ja rahvusvahelise kogemuse kasutamiseks välisrahastust ja seda ei võeta ära sotsiaalvaldkonnast.  

Euroopa Liit kaasrahastab sotsiaalministeeriumi projekti, mille eesmärgiks on mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine. Iga välisrahastuse projekti puhul on seatud saajale kindlad tingimused ja nõuded. Projekt kestab 2024–2027 ja oleme oma tegevustega katseprojektide etapis. See, et esmalt katsetatakse uusi lähenemisi väiksema grupi peal on igati tavapärane, et saada parem kogemus üle riigi rakendamiseks. Sellest on vale järeldada, et arendused ei jõua püsivalt teenustesse. Kõigi nende tegevuste eesmärgiks on, et need jääksid kestma ka peale välisvahendite perioodi ning toetaks lapsi, peresid ja spetsialiste.

Tõepoolest, ettevalmistused teenuste loomiseks ja arendamiseks hõlmavad muuhulgas  erinevaid koolitusi, praktikume ja seminare teiste partneritega, lastele abi pakkuvate  spetsialistide ning  teenuseosutajatega. Kuid läbi viidud üritused on suunatud sotsiaal- , tervise- ja haridusvaldkonna spetsialistidele ja ekspertidele, kes oma igapäevatöös toetavad lapsi ja peresid. Seega on nörritav ja meelevaldne tekitada mulje, et tegemist oleks justkui ametnike heaolu üritustega.  

Sotsiaalvaldkond ei eristu teistest valdkondadest, kus teenuseid arendatakse ja kaasajastatakse, et need vastaksid paremini saajate vajadustele. Seetõttu oleme otsinud koos ekspertidega sobivaimaid tõenduspõhiseid sekkumisi ja metoodikaid, mis meie lapsi ja peresid toetaks.    

 Väide, et konkreetse välisprojekti tõttu on vähenenud sotsiaalvaldkonna rahastus, ei vasta tõele. Kõik mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamiseks ja arendamiseks mõeldud projekti tegevused on välisrahastusest. Need ei tule sotsiaalvaldkonna teenustele eraldatud riigi rahadest. Välisrahastusega läbiviidavad projektid ei kahjusta pakutavaid sotsiaalteenuseid, mida riigieelarvest juba kaetakse.   

Mõistame, et muresid ja lahendusi vajavaid probleeme on veelgi, kuid välisrahastusega ei saa me rahastada riigi ega kohalike omavalitsuste juba olemasolevate teenuste otsest pakkumist. Küll aga saame selle projekti kaudu arendada teenuseid, mis pakuks üleriigiliselt vajaduspõhisemat tuge. 

Allikas: https://www.err.ee/