Läti plaanib langetada toidukaupade käibemaksu ja soodustada pensionäride töötamist

Läti uue aasta eelarve toob kaitsekulude rekordilise tõusu, samas kerkivad ka aktsiisid. Valitsus lubab aga et rahvale ei jää vähem raha kätte kui praegu.

"Oleme Lätis jõudnud eesmärgipõhise eelarveni, mis ei lähtu enam kuluvajadustest nagu seni. Keskendume rohkem tulemusele. See on esimene kord, kui menetleme eelarvet sel moel," rääkis Läti seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Anda Cakša.

Lätis on palju väideldud käibemaksu üle – aga mitte tõstmise, vaid langetamise pärast. Eestis olevat kõrgemat käibemaksu pole Lätis kaalutud.

Käibemaksu tavamäär on Lätis 21 protsenti.

Piirkonnas kasvavatele puu- ja köögiviljadele ning marjadele juba kehtib madalam ehk 12-protsendine käibemaksumäär – järgmise aasta teisest poolest on see aastaks sama ka jahule, leivale, piimale ja linnulihale. Viie protsendini langeb aga läti- ja liivikeelsete või latgale murdes ilmuvate ja ka Euroopa Liidu keeltes välja antavate raamatute ja ajakirjandusväljaannete käibemaks. Venekeelsetele trükistele see ei laiene.

"Toidukaupade käibemaksu langetame praegu üheks aastaks, et näha, kas sellega kaasnevad madalamad hinnad või mitte. Eesmärk on, et ostjad saaksid toidu kätte soodsamalt. Mõistame, et see pole ainus viis odavama ostukorvini jõuda, kuid näeme, et ka Rootsi kolleegid katsetavad seda võimalust," ütles Cakša.

Lätile on tähtis, et pensionärid osaleks tööjõuturul kauem.

"Suurt tööjõupuudust arvestades kehtestasime pensionäridele 1000-eurose tulumaksuvaba miinimumi. Nii jääb Lätis 60 000 töötavat pensionäri tööle edasi, sest nad ei kaota osa oma pensionist. Meile on see väga tähtis, et mitte jääda nendest töökätest ilma. Sellise tulumaksuvaba miinimumi määraga oleme eesmärgi saavutanud ja eakad jätkavad meeleldi töötamist," ütles Läti rahandusminister Arvils Ašeradens.

Kaitsekulud tõusevad peaaegu viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Osaliselt saadakse selleks raha aktsiisitõusust.

"Aktsiisitõus saab olema tuntav," tõdes Ašeradens. "Samas näeme, et alkoholi tarbitakse järjest vähem. Läinud aastaga võrreldes on müük langenud seitse protsenti. Kuidas meie otsused võivad mõjutada olukorda piirialal – selle kohta meil täpsemaid andmeid pole."

Detsembri algul selgub, kas senisel koalitsioonil jätkub eelarve vastuvõtmiseks hääli. 

Allikas: https://www.err.ee/