Riigikogu võttis vastu paindlikku tööaega lubava seadusemuudatuse
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu töölepinguseaduse muudatused, millega tekib võimalus sõlmida paindliku tööajaga töölepinguid.
Selle nädala alguses protesteerisid ametiühingud Toompea ees seadusemuudatuse vastu, mida ettevõtjad nimetavad kümnendi parimaks seaduseks, sest see võimaldab sõlmida paindliku tööajaga lepinguid. Nimelt saab edaspidi sõlmida lepingu, kus minimaalne tööaeg nädalas on 10 tundi, aga tööd võib mõnel nädalal olla kuni 30 tundi enam.
"See uus seadus teeb Eesti inimeste elu, kes selle lepingu sõlmivad, väga ebakindlaks, sest ei tea, kas sul palk on 25 protsenti või on ta sul 100 protsenti ja elada niimoodi on üsna keeruline. Kui võtta seda, et näiteks 10 eurot tunnis on palganumber, siis sinu palk võib olla 1600 eurot, aga viiepäevase etteteatamisega on su palk järgmisel kuul näiteks 400," lausus ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask.
Vase sõnul sobib muudatus neile, kel kindel sissetulek on olemas, aga ainult paindliku lepingu alusel töötaja paneb see keerulisse seisu.
"See miinimum, mis praegu on lubatud, on alla Eesti elatismiinimumi. Ükski Eesti inimene Eestis sellega hakkama ei saa," ütles Vask.
"Igal pool, kus on selline risk, ei peaks töövõtjad sellist lepingut sõlmima. Toon teise näite, kui inimene käib näiteks ülikoolis ja kui täna küsida järgmise kuu graafikut, millal ta saab tööle tulla, ta ei tea täna ja see on see paindlikkus, mida meil on kogu aeg tarvis," sõnas Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Majandusminister Erkki Keldo (Reformierakond) sõnul on tööturg muutunud ja inimesed soovivad rohkem paindlikkust, kuid tänane töölepingu seadus seda ei võimalda. Keldo sõnul peaks seadusemuudatus aitama tööturule naasta näiteks lapsehoolduspuhkusel olijaid või eakaid ja tudengeid, kes soovivad pisut teenida.
Minister nimetas ametiühingute kriitikat hirmutamiseks.
"Kõik need paindlikkused tuleb kokkuleppida kahepoolselt. Mitte kuidagi ei ole võimalik ühepoolselt kokku leppida. See hirmutamine, vabandust, et üks nädal töötad täiskohaga, ja siis järksu ütleb tööandja, et järgmine nädal töötad ainult 10 tundi. Sellist asja ei ole võimalik teha, töötaja ise peab olema nõus lepingutega," rääkis Keldo.
Kuigi olemasolevaid töölepinguid uus muudatus Keldo sõnul ei puuduta, soovitas ametiühing edaspidi olla töötajatel väga tähelepanelikud.
"Töölepinguid muudetakse ka töösuhte ajal. Kõige lihtsam töösuhte muutmise põhjus on palgatõus ja kui selles palgatõusus on ka tööaja muudatus, siis võib juhtuda, et endisest täisajaga lepingust saab paindliku tööajaga leping. Töötajad peavad väga hoolikalt läbi lugema, millele nad alla kirjutavad," sõnas Vask.
Seadus muudab ka järjestikuse puhkeaja arvestust
Madis Timpson Reformierakonna fraktsioonist ütles riigikogus muudatuste vajalikkust põhjendades, et töökeskkond on muutunud ja seetõttu peab ka riik ja seadusandlus muutuma, et toetada majanduse arengut ja tööelu uuenemist.
"Töölepinguseaduse uuendamine pole juhuslik poliitiline algatus, vaid aastatepikkuse töö tulemus," lausus Timpson ja märkis, et seadust valmistati ette neli aastat.
Paindlik tööaeg tähendab, et tööandja ja töötaja saavad kokku leppida töökoormuse näiteks vahemikus 0,25 kuni 0,75 või 0,5 kuni üks. Seega on töötajal kindel minimaalne töötundide arv ja nende eest tagatud sissetulek, aga samas võimalus teha lisatunde.
Nii aitab see Timpsoni sõnul töö- ja eraelu paremini ühildada, samuti suurendab näiteks õppurite tööturul osalust ja vähendab vajadust mustalt töötada või sõlmida ebaturvalisi käsunduslepinguid.
"Paindlik tööleping ei ole sundus, kohustus, vaid alati kahepoolne kokkulepe. Töötaja ja tööandja lepivad ise tingimused kokku. Kui inimene tahab töötada tavapärase täiskoormusega, saab ta seda teha ka edaspidi," lausus Timpson.
Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega. Nende jaoks, kes töötavad edasi tavapärase täistööajaga või osakoormusega töölepingu alusel, ei muutu midagi.
Seadusemuudatusega taastatakse ka varasem pikaaegne iganädalase puhkeaja praktika, mille kohaselt iganädalane järjestikune puhkeaeg hõlmab ka igapäevast puhkeaega.
See tähendab, et tavapärase tööaja arvestuse ehk esmaspäevast reedeni vältava töö korral tuleb töötajale tagada 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral ehk graafikuga töö puhul 36 tundi puhkeaega.
Seitsmeaastane laps võib koolivaheajal töötada kuus tundi päevas
Töölepingu seaduse muudatustega pöörati tagasi ka hiljuti õppimiskohustuse ea tõstmise tõttu jõustunud ja avalikkuses palju vastukaja saanud muudatus, millega hakkas 15–17-aastastele põhikooli lõpetanud alaealistele automaatselt kehtima tööaja piirang.
Edaspidi võivad põhikooli lõpetanud alaealised töötada soovi korral ja vanema nõusolekul kooli kõrvalt kuni täistööajaga.
Veel täpsustas parlament alaealiste tööaega. Seadus võimaldab õppimiskohustuslikul alaealisel töötada koolivälisel päeval rohkem tunde kui koolipäeval. Koolipäeval saavad alaealised töötada kaks tundi, koolivälisel päeval sõltuvalt vanusest viis kuni kaheksa tundi päevas.
Lisaks on 7–12-aastasel alaealisel võimalik edaspidi töötada koolivaheajal kuni kuus tundi päevas ning 30 tundi seitsme päeva jooksul senise kolme ja 15 tunni asemel.
Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp nimetas paindliku tööaja kehtestamist viimase kümne aasta parimaks uudiseks tööõiguse nüüdisajastamises.
"Mõned osapooled on töötajaid alusetult ja vastutustundetult selle muudatuse suhtes hirmutanud, kuid üha enam töötajaid küsib oma tööandjalt paindlikkust ning tööandjad tahavad selles võimalusel vastu tulla, sest vajalike oskustega inimesed on kalleim vara," lausus Käpp.
Ta märkis, et seni on tööandjad sõlminud lisatöö tarbeks sageli võlaõiguslikke lepinguid või töötatakse mustalt, ilma tagatisteta. Paindlik tööleping pakub aga samasuguseid õigusi nagu tavapärane tööleping, sealhulgas puhkust, ravikindlustust ja miinimumtasu.
Keskerakonna fraktsiooni liige Vladimir Arhipov ütles riigikogus, et see muudatus ei suurenda töötajate iseseisvust ega võimalusi, vaid annab tööandjale võimaluse otsustada, millal ja kui palju ta tööd pakub, jättes riskid töötaja kanda.
"Töötaja on nagu valveolekus ja mitte enda soovist, vaid sunnitult," sõnas Arhipov ja tõi välja, et seadusemuudatust on kritiseerinud ka mitmed ametiühingud, kelle hinnangul see vähendab turvatunnet ja suurendab ebakindlust.
Ka märkis Arhipov, et töötajate organisatsioone pole kuulda võetud, arutelud on olnud pealiskaudsed ja sisuline kriitika jäänud kõrvale.
Riigikogu võttis eelnõu vastu 44 poolthäälega, vastu oli 19 liiget ja erapooletuid ei olnud.
Allikas: https://www.err.ee/
