- Majanduslik toimetulek sissetuleku kadumisel halvenenud; elukindlustus on viiendikul elanikkonnast.
- Kolmandik elanikke on säästudeta. Elukindlustus võiks olla vähemalt nelja aasta brutopalga ulatuses.
- Elukindlustus pakub rohkem kaitseid: õnnetusjuhtumid ja kriitilised haigused lisakaitsetega.
UURING ⟩ Aina vähem peresid tuleb toime sissetuleku kadumisel
21.11.2025
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi uuringuandmed näitavad, et Eesti inimeste majanduslik toimetulek sissetuleku kadumise korral on viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud.
Kui 2019. aastal said ühe pereliikme töövõimetuse korral hakkama 63 protsenti peredest, siis tänavu tuleksid sellises olukorras toime kõigest pooled. Elukindlustus, mis kaitseb töövõimetuse korral, on aga vaid viiendikul elanikkonnast.
EKsLi tegevjuhi Tuuli Pärensoni hinnangul on majanduslik haavatavus kasvanud. «Sissetuleku ootamatu katkemine – olgu see põhjustatud haigestumisest, õnnetusest või töövõimetusest – mõjutab perede toimetulekut rohkem kui kunagi varem. See trend kinnitab, et elukindlustuse roll perekondade pikaajalise turvatunde tagamisel suureneb,» ütles Pärenson.
«Veelgi murettekitavamad on uuringu tulemused, et perede toimetulek ühe kuu palga kadumise korral on vähenenud. Kui 2019. aastal sai 80 protsenti inimesi hakkama vähemalt ühe kuu ilma regulaarse palgata, siis tänavu on see näitaja 73 protsenti,» sõnas Pärenson.
Uuringust selgus, et 29 protsendil elanikkonnast pole säästusid üldse ja kolmandikul on need kuni kolme kuu sissetuleku ulatuses. Viiendikul on sääste nelja kuni 12 kuu töötasu ulatuses ja aastasest palgast enam on säästnud vaid üheksa protsenti inimesi.
Compensa Elukindlustuse Eesti üksuse juhi Merko Kimsto sõnul on elukindlustuse eesmärk tagada perele rahaline toimetulek ja stabiilsus olukorras, kus üks sissetulekutest järsku kaob. «Soovitame eriti lastega peredel hüvitise summaks vähemalt nelja aasta brutopalga ulatust. See aitab vältida finantsšokki ja tagab perele kolme- kuni nelja-aastase rahu, mille jooksul oma rahaasjad ümber korraldada ja uue reaalsusega kohaneda – leida uus sissetulek, vahetada vajadusel elukohta või teha muid põhjalikke ümberkorraldusi,» selgitas ta.
Kui perel on eluasemelaen, tasub tema sõnul kaaluda elukindlustust ka laenukindlustusena. «Selle puhul väheneb kindlustussumma koos laenujäägiga – eesmärk on katta konkreetne kohustus ja vältida olukorda, kus pere peab ootamatu kaotuse järel seisma silmitsi makseraskuste või kodu sundmüügiga. See on kuluefektiivne viis kaitsta pere kõige olulisemat varalist kohustust,» lisas Compensa esindaja.
ERGO elukindlustuse tootejuhi Kaisa-Madli Mitti sõnul on elukindlustuslepingu traditsiooniline mõte ajas muutunud, pakkudes palju rohkem väärtusi, millega saab tuge kindlustatud inimene ise. «Tänapäeval ei ole elukindlustus enam üksnes surmajuhtumi kindlustus, vaid selle juurde saab valida mitmesuguseid lisakaitseid. Õnnetusjuhtumi ja kriitiliste haiguste kindlustuskaitsed aitavad inimest, kui ta peab viibima töölt pikalt eemal trauma või raske haiguse tagajärjel – sel ajal on oluline keskenduda oma tervise parandamisele ja kindlustushüvitised aitavad katta nii finantskohustused kui ka lisanduvad ravikulud,» ütles Mitt.
«Puuduva töövõime kindlustus on abiks, kui tööl käimine ei ole enam võimalik ja inimesel tuleb oma elu täielikult ümber korraldada. Kui elukindlustus on lähedastele rahaliseks abiks inimese surma korral, siis lisakindlustuskaitsed aitavad inimest ja tema peret elu ajal, mil tuleb rinda pista keerulise haiguse või traumaga,» selgitas Mitt.
EKsLi ja Turu-uuringute ASi koostöös valmis tänavu mais uuring «Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse,» mille veebipõhisele küsimustikule vastas 1010 inimest, kes olid 18-aastased ja vanemad.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/