Siim Tamme: välistööjõul aitaks kohaneda juba vestlust soodustav lõunapaus

Tulevikus on Eestis töökäsi puudu. Sel kevadel ilmunud OSKA uuringu järgi hakkab tööjõupuudus aasta-aastalt järjest enam majandust pitsitama. Siseriiklikud lahendused nagu tasemehariduse reformimine, ümberõpe, automatiseerimine ja  tööealise elanikkonna aktiveerimine leevendavad seda vaid osaliselt.

Et püsida konkurentsivõimeline, tuleb Eestil paratamatult tuua turule tippspetsialiste ja oskustöölisi väljastpoolt riiki. Paljud neist on juba kohal ja uurisime, mida nad vajaksid, et paremini kohaneda.

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid on välistööjõu trummi tagunud juba pikalt, ent sama järeldus kõlab järjest valjemini ka poliitikatasandil. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kinnitas oktoobri alguses, et valitsus soovib välistööjõu kvooti kahekordistada. Samas jahivad kvalifitseeritud töötajaid pea kõik Euroopa vananeva elanikkonnaga riigid. Sestap pole küsimus ainult selles, kuidas välisspetsialistid siia kohale tuua, vaid ka selles, kuidas soodustada nende Eestis kohanemist, et nad siia ka pikaajaliselt elama jääksid.

Kuidas uustulnuk Tallinnas kohaneb?

Balti Uuringute Instituut uuris 2024. aasta lõpus, kuidas Tallinnas elavad uussisserändajad tajuvad linna, kohalikku elukeskkonda ja teenuseid. Sel kevadel ilmunud uuring toob välja mitu võimalikku kitsaskohta. Need võivad otsustada, kas Eestisse saabunu harjub siinse eluga ja loob siia kodu või lahkub siit mõne aasta pärast parematele jahimaadele.

Üldpilt on tegelikult positiivne. Küsitletuist 67 protsenti hindab Tallinna turvaliseks, pooled küsitletud puhtaks ja 37 protsenti ilusaks linnaks. Uussisserändajad väärtustavad tasuta ühistransporti, digitaalseid e-teenuseid ning kompaktset ja looduslähedast linnaruumi. Enamik vastajaid peab oma kohanemist heaks või väga heaks: üle 70 protsendi neist hindas seda kümnepunktiskaalal seitsme või rohkema palliga.

Samas ei puudu uussisserändajate elust Tallinnas omad keerukused. Mõnesid muresid on pea võimatu lahendada, näiteks on paljudele uustallinlastele pinnuks silmas külm ja niiske kliima või kohalik köök. Samuti on keerukas pidurdada kõrget elukallidust. Viimane ei paista olevat meeltmööda nii Eestisse saabujatele kui ka neile, kes siin juba sünnist saadik elavad.

Osa probleemide, nagu eluaseme leidmise raskuste ja arstiabi keeruka ligipääsetavuse juurpõhjused on aga lahendatavad. Vaja läheb läbimõeldud lähenemist ja teadliku tegutsemist.

Raskused sotsialiseerumisel

Uuring näitab, et kuigi Tallinnat peetakse turvaliseks ja korrastatuks, ei tajuta linna õhkkonda tihtipeale eriti sooja või tervitavana. Vaid umbes kümnendik sisserändajatest kirjeldas Eesti pealinna sõbraliku või külalislahke linnana. Eestlasi nähakse pigem kui kinniseid ja reserveeritud ning juhuvestlused tänaval või kohvikus pole siin tavapärane viis suhteid luua.

Paljud uustulnukad tunnistasidki, et sõprussuhete loomine kohalikega on keeruline. Samas just Eesti sõprade olemasolu ja kohaliku suhtlusvõrgustiku teke on uuringu järgi kõige olulisem tegur edukaks kohanemiseks.

Ilma sotsiaalse tugivõrgustikuta tunnevad paljud ehk 39 protsenti vastajaid end üksildaselt, 21 protsenti aga igavlevatena. Üksildusega on eriliselt kimpus Lõuna-Aasiast, Põhja-Aafrikast ning Lähis-Idast pärit sisserändajad, kes paigutuvad viimaseks ka Tallinnaga seostuvate positiivsete ja negatiivsete emotsioonide suhtarvu poolest. 

Keelebarjäär ja teenuste ligipääs

Sotsialiseerumisega seotud kohanemist raskendav tegur on selgelt keelebarjäär. Enamik vastajaid peab eesti keele õppimist keerukaks, eriti töö ja muude olmeliste kohustuste kõrvalt.

Kuigi paljud ametlikud teenused on saadaval inglise või vene keeles, on keeleoskuse puudumine takistus nii tööelus kui igapäevaasjade ajamisel. Keeleoskus seab piirid ka töövõimalustele väljaspool IT-sektorit, mis sunnib ka kõrgelt haritud sisserändajaid tihti leppima madalama kvalifikatsiooniga ametikohtadega.

Lisaks mainivad vastajad avalike teenuste kättesaadavuse probleeme, eriti tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Samas peavad nad keskeltläbi avalike teenuste kvaliteeti paremaks kui päritoluriigis. Mõneti heidavad vastajad teenustele ette ametnike suhtlusstiili ja sisserändajate vajadustega mittearvestamist.

Samas näitab uuring, et need, kes on rahul teenuste kvaliteedi ja info kättesaadavusega, tunnevad end Tallinnas oluliselt paremini kohanenuna. Tõenäoliselt on teenustega seotud probleemid niisiis vähemalt osaliselt lahendatavad keeleoskuse parandamisega: see teeb informatsiooni lihtsamini kättesaadavaks ja hoomatavaks.

Soovitused tööandjale

Uuring annab soovitusi uussisserändajate kohanemise parandamiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Riigi roll on tagada tasuta ja paindlik eesti keele õpe, toetada kogukondlikke kontaktivõimalusi ning parandada riiklike teenuste kättesaadavust ja kasutajakogemust.

Omavalitsuste tasandil soovitavad uuringu autorid suurendada info kättesaadavust mitmes keeles ning luua kontaktpunktid ja tugivõrgustikud uutele tulijatele. Samuti võiks omavalitsused tugevdada linnaosade koostööd lõimumisteenuste pakkumisel.

Väga suur roll on ka tööandjatel, kellest sõltub suurel määral sisserändajate igapäevane heaolu ja pikaajaline Eestisse püsima jäämine. Uuring toob välja, et töökoht on sageli uussisserändaja peamine sotsiaalne keskkond ning seetõttu on ettevõtetel oluline osa kohanemise toetamisel.

1. Loo töötajatele võimalusi sotsialiseerumiseks

Eestisse tööle saabujatele võiks sidus sotsiaalne võrgustik tekkida eelkõige töö juures. Selleks on aga vaja pidevaid võimalusi suhtluseks, mis läheks kaugemale igapäevastest tööalastest vestlustest.

Sõprussuhete tekkimiseks on vaja korduvaid kontakte. Sestap ei piisa kord kvartalis korraldatud ametlikest meeskonnaüritustest. Omavahelise läbikäimise soodustamiseks võiks pigem luua hoopis iganädalasi lõdva formaadiga seltsivaid tegevusi, näiteks koos sportimine või ühised lõunad.

2. Toeta eesti keele oskuse arendamist

Eesti keele oskus on võtmetähtsusega nii töö- kui ka ühiskonnaelus. Uuringust selgub, et uussisserändajate rahulolu, kogukonnatundel ja teenustega toimetulekul on selge seos parema eesti keele oskusega.

Riik veab kohanemisprogrammi ning pakub tasuta keeleõpet, kuid sisserändajad ei pruugi selleks töö kõrvalt piisavalt aega leida. Tööandjad saavad siin aidata, pakkudes tööajaga sobivaid töökohapõhiseid keelekursusi, aga ka keelepraktika võimalusi töökeskkonnas ning üleüldiselt igapäevase eestikeelse suhtluse julgustamise ja tagasiside kaudu.

3. Toeta ligipääsu avalikele teenustele

Praegu on osal sisserändajaist raskusi tervishoiu, lastehoiu ja sotsiaalteenuste kasutamisel. Ettevõtetel on võimalik seda parandada, koostades oma töötajatele selged juhendid, mis selgitavad olmelise asjakorralduse toimimist. Näiteks saab niimoodi selgitada, kuidas registreerida elukoht, leida perearst või missugused on võimalused lastehoiuks.

Suuremates ettevõtetes võib kaaluda ka mentorprogrammide loomist või uutele töötajatele nn kohanemisnõustaja määramist, kes aitab bürokraatlikke samme läbi teha.

Allikas: https://novaator.err.ee/