Vaeste ja rikaste eraldumine on hakanud Euroopa linnades aeglustuma

Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud uuring analüüsis 16 Euroopa linna rahvastikupaiknemist viimase kolme loendusvooru põhjal. Tulemused näitasid, et kui üldine segregatsiooni kasv on Euroopas peatunud, siis Tallinnas on eraldatuse tase juba varasemast ajast väga kõrge.

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru selgitas, et Ida-Euroopa kontekstis on Tallinn selge anomaalia: "Ida-Euroopa linnadest on Tallinn kõige suurem erand, kuuludes kõrgema otsa linnade hulka. Madalama otsa linnad on rohkem Ida-Euroopast, näiteks meie kõrval Riia ja Vilnius, aga ka Praha."

Sotsiaalne lõhe linnaruumis

Teadlased mõõtsid segregatsiooni ehk jõukate ja vaesemate inimeste ruumilist eraldatust erinevuse indeksiga. See näitaja hindab, kui ühtlaselt on erineva sissetulekuga rühmad linnaosade vahel jaotunud. Indeksi väärtus üle 40 viitab juba suurele eraldatusele ja just sellesse kategooriasse kuulub analüüsi põhjal ka Tallinn.

Tiit Tammaru tõi piltliku näite, mida selline statistika päriselus tähendab: "Kui väärtus on üle 40, peaks 40 protsenti, kas jõukatest või vaestest kolima teise asumisse, et saavutada samasugune pilt nagu linnas tervikuna." See tähendab, et täiuslikust segunemisest, kus igas linnaosas võrdselt nii jõukaid kui ka vähem kindlustatud inimesi võrdselt, on Tallinn äärmiselt kaugel.

Tallinna erakordsuse põhjuseid tuleb Tammaru sõnul otsida 1990. aastate alguse radikaalsetest otsustest. Kui Eesti majandusreformid olid kiired ja järsud, siis Lätis ja Leedus toimusid muutused aeglasemalt. Kiire majandusliku arengu toel algas Eestis varem ka kinnisvaraturu ja elamuehituse plahvatuslik kasv, mis hakkas kohe inimesi rahakoti paksuse alusel sorteerima.

Tammaru sõnul oli Eesti ühiskonna transformatsioon äärmiselt suur. "Mäletame, et Poolas võeti kasutusele mõiste šokiteraapia, et neid muutusi iseloomustada, aga Poola šokk ei olnud midagi võrreldes sellega, mis toimus Eestis. Siin tulid uue valitsusega väga radikaalsed reformid, mis olid ühelt poolt küll hästi valusad, aga tõid kaasa väga kiire majanduskasvu – märksa kiirema kui näiteks Lätis ja Leedus," meenutas professor.

Just ehitustegevuse varasem algus on üks peamisi tegureid, miks Tallinnas tekkisid selged jõukate piirkonnad varem kui naaberriikide pealinnades. Uued elamurajoonid meelitavad maksujõulise elanikkonna vanadest piirkondadest minema, jättes vaesemad elanikud omaette.

"Uus elamuehitus mõjutab oluliselt jõukate ja vaeste elukohavalikuid, sest üldiselt on just uued elamud need, mis tõmbavad jõukaid inimesi mujalt ära. Kui uusi maju ehitatakse palju, kasvab ka segregatsioon kiiremini," selgitas Tammaru kinnisvaraturu mõju sotsiaalsele sidususele.

Helgem tulevik

Kõik tulemused pole siiski ainult halva maiguga. Uuringu üks olulisemaid leide oli hoopis see, et varasem kiire eristumise kasvutrend on peatunud. Kuna sissetulekute ebavõrdsus on Euroopas ja Eestis viimasel kümnendil vähenenud, on see hakanud lõpuks peegelduma ka linnaruumis.

Tiit Tammaru kinnitas trendi muutust: "Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, on meie uuringu peamine tuvastus see, et suur eristumise kasv on peatunud. Eelmise uuringu põhisõnum oli, et segregatsioon kasvab väga kiiresti, kuid nüüd on see suur trend muutunud."

Teadlaste sõnul ei ole muutuse taga mitte niivõrd juhus, vaid laiemad majanduslikud protsessid. Kuna sissetulekute ebavõrdsus on Euroopas viimasel kümnendil vähenenud, hakkab see viitega peegelduma ka kinnisvaraturul ja inimeste elukohavalikutes. Tavaliselt eelnebki sissetulekute muutumine elukoha vahetusele.

"Ootasimegi, et kasv hakkab peatuma, sest sissetulekute erinevus on nii Euroopas kui ka Eestis kahanenud. Üldine reegel on see, et sissetulekute erinevus muutub enne ja ruumiline muutus järgneb mingisuguse ajalise nihkega," kinnitas Tammaru.

Oletus pidas ka uuringus paika. "Kuna sissetulekute erinevus on Euroopas kümmekond aastat kahanenud – ka Eestis on alates 2015. aastast Gini indeks selgelt kahanenud –, siis seadsimegi hüpoteesi, et ehk näeme seda muutust. Ja nii see täpselt ka oli," lisas professor.

Kuigi Tallinn on endiselt Ida-Euroopa linnadest üks enim kihistunumaid, on ka siin märgata olukorra stabiliseerumist. "Tallinn on nende linnade hulgas, kus erinevus on õige natukene vähenenud. Oleme endiselt küll pigem kõrgema erinevusega linnade rühmas, aga trend on vähenemise suunas," rõõmustas Tammaru.

Kokkuvõtlikult annab uuring lootust, et äärmuslik sotsiaalne eraldatus ei ole linnade paratamatu tulevik. "Kasvutempo kahaneb ja me ei näe enam sellist suurt muutust," kinnitas Tammaru.

Allikas: https://novaator.err.ee/