Tulevikutöötaja heitleb jälgimistarkvara ja automatiseerimisega

Viis aastat pärast pandeemia sunnitud kaugtööõppust ja kolm aastat pärast ChatGPT valla päästmist on saabunud globaalse tööjõu kohale järgmine ärevuspilv. Üha selgemalt tuleb esile hõõrdumine inimese bioloogiline päritolu ja tööprotsesside tehnilise tuleviku vahel. Sotsiaalse kooriku alla varjuvatest arengutest saab aimu arstiteadusest tuttavate sümptomite analüüsi kaudu.

Esialgu näeb kahte pealtnäha iseseisvat trendi. Neist ühena hoogustub töötajate tegevusi registreeriva nn bossware'i levik. Teise tunnusena robotiseerib Hiina ulatuslikult oma majandust ja rakendab tehisintellekti. Ühisnimetajan on mõlema põhjuseks inimese töise võimekuse tõrge.

Heitkem esmalt pilk kodukontorisse, kus arvuti vaikses suminas tiksub tarkvaraagent, registreerides inimese klahvivajutusi, hiire jõudeoleku pause, iga töökeskkonnast väljumise episoodi jne. Digitaalse järelevaataja ehk bossware'i olemasolu on samal ajal hinnang inimese töö väärtusele, aga ka kontrollivajadusele. Lausvale pole isegi inimese eest hoolitsemise pool. Tööandja huvides on hoida töötaja optimaalses töörežiimis, laskmata tal endale liiga teha. Töö halvast organiseerimisest tulenev kurnatus toob protsessi pause ja vigu.

Maailma Majandusfoorumi kokkulepitud põhimõtete põhjal tegutseb globaalses majanduses 131 uue põlvkonna tipptehnoloogiale rajaneva töökorraldusega tehast. Neis tehastes tagatakse kõrge tootlikkus tehisaru ja robotitega. USA-s on selliseid tehaseid kolm, Hiinas 45.

Rahvusvahelise Robootika Föderatsiooni andmetel ületas Hiinas kasutusele võetud tööstusrobotite arv eelmisel aastal kahe miljoni piiri. Hiina hiigeltehastes valmivad TI juhitud konveierliinidel pesumasinad või mobiiltelefonid ilma inimkäe puudutuseta. Investeeringud masinatesse on kallid. Seda tõhusamalt peab neid juhtima. Siit kulgebki nähtamatu sild koduse kaugtöölise tegevust jälgiva kultuuri normaliseerumiseni.

Esialgu võeti sarnased jälgimistehnoloogiad kasutusele vabrikutes ja ladudes. Eriti seal, kus lisaks robotitele töötavad inimesed, kuna viimased osutuvad tõhusates tööprotsessides suuremaks riskiteguriks. Koduste kaugseirevahenditega püütakse inimtöötajast kätte saada iga tootlik tilk, samal ajal tema väärtust tõstest. Seetõttu nõustub ta ka uue töökorraldusega.

Hiina on näide sujuvast üleminekustsenaariumist. Teistsuguse väärtussüsteemi tõttu tehakse seal samme, mille üle mujal tüüpiliselt vaid arutletakse või püütakse kiirustajaid takistada. Väärtussüsteemide erinevuse tulemusena areneb Hiinas TI ja robootika kiiremini. Hiina põimumine maailma majandusega suurendab konkurentsipinget ja sunnib TI ja robootika omaksvõttu kogu globaalses töökorralduses. Katsed end isoleerida kaitsvate seadusseinte või õiguslike vallikraavidega pole ilmselgelt reaalne.

Tegemist on omalaadse täiusliku tormiga, milles optimeeritakse inimeste tööpanust murdumispunktini ja samal ajal on saadaval masinad, mis kunagi ei väsi. Seejuures pole keegi tegutsenud kurjade kavatsustega. Probleem on kultuuris, mis premeerib lühiajalist kasu pikaajalise kapitali omamise asemel.

Muutuste survele saanuks aega juurde võita, kui vaid poleks olnud koroonapandeemiat. Sel ajal ei toimunud ühtki tehnoloogilist murrangut, vaid sunni korras võeti kasutusele tehnoloogiaid, mis olid juba varem olemas. Tegu oli hea näitega, inimestel õnnestus võimaluste kasutamist edasi lükata. Selles pole midagi uut.

Olgu meenutatud, et eelmise sajandi 1930ndatel oli USA suurima tööandja telefoniteenuse pakkuja AT&T. Inimesed said tööd keskjaamades kõnede ühendajatena. Hoolimata sellest, et firmale oli 40 aastat varem välja antud patent telefoniühenduste automatiseerimiseks. Ometi jätkasid tööl inimesed, kuna nii oli harjutud ja puudus suurem sund oluliste investeeringute tegemiseks.

Võib ka öelda, et puudus koroonaviirus, mis ajanuks inimesed töölt koju, helistamine oleks kujunenud hädavajalikuks ja releejaamadele üleminek toimunuks umbes aastaga.

Päris Covid sattus veelgi suurema tehnoloogise potentsiaaliga ajastule. Aastal 2021 iseloomustas McKinsey pandeemiat sunnitud innovatsioonina, milles töötajad kohanesid tööriistadega, mida nad olid varem alakasutanud. Tulemus paistis suurepärane. Inimesed jäid ellu ja ergutasid majanduskasvu.

Nn teadmussektoris kasvas tootlikus 20– 30 protsenti, st osa inimeste töö oli väärtuslikum kui kunagi varem. Avastati, et mõned neist suudavad teha ära pooleteise inimese töö. See äratas tööandjates huvi jälgida ja toetada väärtusliku töötaja tegevust. Nii areneski bossware.

Mündi teise poolena oli arenduse eesmärk sõeluda välja vähem produktiivsed. Töötajate jälgimistarkvara ülemaailmse turu väärtus oli 2024. aastal 587 miljonilt dollarit. Prognooside kohaselt oodatakse 2031. aastaks kasvu 1,4 miljardi dollarini.

Bossware muutub normiks inimeste endi tegevuse varjus, kus uueks normaalsuseks on lugeda kokku kõik oma sammud ja kalorid ning saada hinnang oma töövõimele. Hästi kontrollitud inimesest töötaja tööpäev on 70 protsenti tõhus. Roboti vastav näitaja on 100 protsenti ja seda igal tunnil päevas. Uudne tagasisideahel kiirendab tehnoloogia juurutamist. Tööjõud ei hääbu mitte pahatahtlikkuse, vaid ise saavutatud hoo tulemusel.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Allikas: https://novaator.err.ee/