Kriis jäi ära? 2025. aasta lükkas ümber hirmud massilisest tööpuudusest
29.12.2025
2025. aasta jääb Eesti tööturul meelde kui stabiliseerumise ja mõõduka optimismi aasta. Pärast mitut pingelist aastat näitasid registreeritud töötuse näitajad selget langustrendi, tööleidmise kiirus kasvas ning kollektiivseid koondamisi oli oluliselt vähem kui varem.
Kuigi majanduskeskkond esitas jätkuvalt väljakutseid, oli 2025. aasta tööturu vaatest positiivsem kui kaks eelnevat. Kui 2024. aastal oli keskmine registreeritud töötute arv 50 300, siis tänavu langes see 46 000-ni. Keskmiseks registreeritud töötuse määraks kujunes 6,5% (võrdluseks: 2024. aastal 7,1%).
Aasta algas tipuga, kuid liikus kahanemise suunas
Aasta alguses oli töötuna arvel 49 100 inimest. Sarnaselt tavapärasele sesoonsusele oli töötute arv kõrgeim talve lõpus, ületades 50 000 piiri jaanuari lõpust märtsi keskpaigani. Aasta tipphetk fikseeriti 28. veebruaril, mil arvel oli 51 003 inimest.
Kevade saabudes hakkas aga töötute arv stabiilselt kahanema, jõudes madalpunkti 3. novembril, mil registreeritud töötuid oli vaid 42 133. Aasta lõpuks on töötute arv jäänud 44 700 juurde, mis tähendab, et aastaga on registreeritud töötute hulk vähenenud kokku 8,4%.
Positiivse märgina langes töötus kõigides maakondades, kusjuures vedajateks olid suuremad keskused: Harjumaa, Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa.
Muutused töötute profiilis
Huvitav dünaamika toimus töötute koosseisus. Kui pikaajaliste töötute ja eestikeele mitteoskajate osakaal vähenes, mis viitab edukale lõimumisele ja aktiivmeetmete toimimisele, siis murettekitava trendina suurenes noorte töötute ning naiste osakaal koguarvust. See viitab vajadusele suunata edaspidi rohkem ressursse just nende sihtrühmade toetamiseks.
Võrreldes varasemate aastatega oli 2025. aastal vähem suuri koondamisi. Kollektiivsetest koondamistest teatas 11 kuu jooksul 92 tööandjat (eelmisel aastal 131), puudutades kokku umbes 2200 töötajat.
Kõigist uutest arvele tulnud töötutest moodustasid koondatud 14%. Sektorite lõikes on pilt järgmine:
-
Töötlev tööstus: endiselt suurim koondajate valdkond, kuid selle osakaal on võrreldes 2024. aastaga vähenenud.
-
Hulgi- ja jaekaubandus: koondamiste osakaal on võrreldes mullusega veidi kasvanud.
Tööpakkumiste arv ja tööle liikumise kiirus
Värbamisturul valitses mõõdukas kasv. Keskmiselt vahendas Töötukassa kuus 8,5 tuhat vaba töökohta (mullu 8,1 tuhat). Kõige aktiivsemalt otsiti uusi käsi ehituse ja töötleva tööstuse valdkonnas. Kuigi kasv on märgatav, oleme endiselt allpool koroonaeelset (2018–2019) taset.
Hea uudis on aga see, et inimesed jõuavad uue tööni kiiremini. Mediaanaeg, mis kulus töötuna arvel olekust uue tööni, lühenes 122 päevale (2024. aastal 124 päeva). Pea 41% uutest töötutest suutis leida rakenduse esimese kuue kuu jooksul.
Mis ootab ees 2026. aastal?
Prognoosid tulevikuks on lootusrikkad. Nii Rahandusministeerium kui Eesti Pank prognoosivad järgmiseks aastaks majanduskasvu kiirenemist (vahemikus 2,5%–3,6%). See peegeldub ka Töötukassa ootustes: prognoosi kohaselt langeb keskmine registreeritud töötute arv järgmisel aastal 45,6 tuhandeni.
Kokkuvõtteks võib öelda, et 2025. aasta oli Eesti tööturu jaoks tervenemise aasta, kus hirmud suurest tööpuudusest ei realiseerunud ning turg näitas üles paindlikkust ja vastupidavust.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/