Uuel aastal kerkivad avaliku sektori palgad rohkem kui erasektoris

Rahandusministeeriumi hinnangul kasvab avalikus sektoris järgmisel aastal keskmine palk eeldatavalt 8-9 protsenti, mis oleks kõrgem kui viimaste aastate keskmine.

"See on tingitud asjaolust, et 2026. aasta riigieelarves on ette nähtud lisa eelarvevahendid ca 117 miljonit eurot siseturvalisuse, õpetajate ja kultuuritöötajate palgafondi keskmiseks kasvuks kuni 10 protsendi ulatuses," ütles ERR-ile rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juhtaja Martin Kulp.

Tema sõnul on avaliku sektori palgakasv nii tänavu kui ka eelnevatel aastatel olnud kuskil viie protsendi ümbruses, erasektoris seejuures kuue protsendi ümbruses. Nüüd aga pöördub kaalukauss avaliku sektori kasuks.

"Põhjus on ilmselt selles, et need sektorid moodustavad ka umbes 50 protsenti avaliku sektori teenistujatest," tähendas Kulp.

Mis puudutab ülejäänud avalikku sektorit, siis sinna lisavahendeid suunatud ei ole, ent palgatõusu võib Kulbi sõnul ikkagi oodata.

"Läbi aastate on olnud palgakasv 4-5 protsenti ning see on tingitud üleüldisest inflatsioonist ja vajadust sellega sammu pidada. Selletõttu on sisemiste ressursside arvel leitud vahendeid palkade kasvatamiseks," rääkis Kulp. See on iga asutuse juhi otsustada, palju tasud täpselt tõusevad.

Eesti Panga palgaprognoos erineb ministeeriumi omast

Eesti Pank prognoosib avalikus sektoris tuleval aastal natuke väiksemat palgatõusu, rääkis ökonomist Orsolya Soosaar.

"Oma prognoosis Eesti Pank arvestas sellega, et järgmisel aastal avalikus sektoris palgakasvu tempo kiireneb, aga meie prognoosi järgi päris nii suureks see erinevus ei kujune võrreldes erasektoriga. Küll nendes prioriteetsetes valdkondades on kahekohalised palgakasvud oodata, aga keskmiselt valitsemissektoris meie prognoosi järgi on see suurusjärk pigem 6-7 protsendi vahel."

Eesti Pank eraldi erasektori ja avaliku sektori palgatõusu numbreid ei avalda, ent Soosaare hinnangul on tuleval aastal erasektoris palgakasv paari protsendi võrra väiksem kui avalikus sektoris. Sel aastal kasvab keskmine palk tõenäoliselt kiiremini erasektoris.

Veel juhtis ta tähelepanu, et sel aastal näiteks õpetajate ja tervishoiutöötajate palgatõus oli väga väike. Seega on kujunenud olukord, et avalikus sektoris kiire palgakasvu aastad ja madala palgakasvu aastad justkui vahelduvad.

"Soovitakse hoida teatud palgataset võrreldes majanduse keskmisega, aga see aastate lõikes suureneb ja väheneb," märkis Soosaar. Tema hinnangul võiks pigem olla palgatõus aastast aastasse ühtlane.

"Kui vaadata ajalugu, eriti aastat 2023, kui õpetajate palgatõus küündis üle 20 protsendi, siis need tunduvad sellised suuremat sorti šokid, millel on tugevamad mõjud ka erasektorile. Sellisest vaatest oleks eelistatud sujuvam palgapoliitika ka avalikus sektoris," kõneles Soosaar.

Palgakasv ei pruugi hindasid tõsta

Avaliku sektori palgakasv paneb surve ka erasektori palkadele, sest konkureeritakse samade inimeste üle. Kui võtta arvesse ka maksuvähendus, võiks inflatsioon kiireneda, sest inimestel jääb tarbimiseks rohkem raha kätte.

"Maksuküür kaob ja see tõstab inimeste sissetulekuid märkimisväärselt. Koos palgatõusuga suurendab see nõudlust teenuste ja kaupade järele. Sellel on ka loomulikult mõju hinnakasvule. Kui suur see mõju on, sõltub sellest, kui palju Eesti ettevõtted suudavad neidsamu tooteid ja teenuseid rohkem pakkuda," rääkis Soosaar.

Ta märkis, et kuna majanduskasv on seni olnud nõrk, siis tootmisvõimekust peaks majanduses olema. Seega keskpank leiab, et nõudluse kasv pigem suurendab toodangu kasvu ja vähem läheb hinnakasvu.

Eesti Pank prognoosib tulevaks aastaks majanduskasvu kiirenemist. Seda aga varjutab asjaolu, et riigieelarve puudujääk suureneb, kasvab riigivõlg ning tuleb maksta rohkem laenuintresse, millel on omakorda pikaajaliselt negatiivsed mõjud.

Allikas: https://www.err.ee/