Ain Käpp: platvormitöö direktiivi üle võtmisel peab säilima paindlikkus

Platvormimajandus annab paljudele võimaluse valida ise oma tööaega ja -mahtu, pakkudes paindlikkust, mida traditsioonilised töövormid alati ei võimalda. Ettevõtetele avab see ligipääsu laiemale kliendibaasile suurte investeeringuteta, aidates konkureerida ka väiksematel turuosalistel. Tarbijatele tähendab see suuremat valikut ja kiiremat teenindust, riigile aga läbipaistvamat maksustamist ning täiendavat tulu riigieelarves.

Üksikud negatiivsed näited, mis kujundavad avalikkuses muljet, et platvormitöö on ebakindel ja ebaõiglane, moonutavad sageli tervikpilti. Seetõttu peaks platvormitöö tulevikku puudutav arutelu lähtuma platvormitöö mitmekesisusest ja arvestama nii töötajate soovide kui ettevõtete uute ärimudelitega nii, et tagatud oleks aus konkurents ning maksud saaks tasutud.

Keskmist platvormitöötajat pole olemas

Tasub teada, et "keskmist platvormitöötajat" ei ole olemas. Selle töövormi nähtavaim osa on küll kullerid ja sõidujagajad, kuid platvormide kaudu tehakse palju teistsugust tööd. Näiteks pakutakse kohati rohkemgi keerukaid oskusi eeldavaid ja professionaalseid teenuseid, mis meenutavad pigem projektipõhist ettevõtlust: tarkvaraarendus, disain, raamatupidamine, e-kaubandus, digiteenused, õigusabi ja palju muud.

Olenevalt valdkonnast erinevad ka motiivid ja riskid. Ühe inimese puhul on tegu paindliku lisateenistusega õpingute, pere või põhitöö kõrvalt, teisele on see hüppelaud ettevõtlusega alustamiseks, kolmandale ajutine lahendus keerulisemas eluetapis toimetulekuks. Seetõttu ei ole traditsiooniline tööleping sobiv ega vastav platvormimajanduse töötajate vajadustele.

Oluline on kuulata töötajaid endid

Näiteks Copenhagen Economicsi 2024. aastal Eesti kullerite seas tehtud küsitlusele vastas 85 protsenti, et eelistavad koostööd platvormidega ja paindlikku sissetulekut muude võimaluste asemel, mitte sellepärast, et neil teisi variante poleks. 87 protsenti leidis, et uus regulatsioon ei tohiks sundida neid vastu tahtmist oma töövormi või õiguslikku staatust muutma.

Samuti eelistas üle 80 protsenti vastanutest iseseisva ettevõtja staatust tavapärasele töölepingule, millega kaasnevad kindlaksmääratud tunnid, aruandlus ja otsene alluvussuhe. Hinnatakse paindlikkust ega soovita, et seadus automaatselt töösuhtesse sunniks.

Ka ettevõtete andmed näitavad, et platvormitöö täiendab traditsioonilist töötamist ja pakub lisavõimalusi inimestele, kes neid vajavad. Näiteks Wolti andmetel tegid kullerpartnerid Eestis keskmiselt aktiivselt tarneid 8,5 tundi nädalas, ligi 90 protsendi puhul jäi aktiivne panus alla 20 tunni nädalas.

Vajame riskide maandamist, mitte jäigemat tööturgu

Arenguseire Keskuse hiljutine raport osutab võimalikele ületöötamise riskidele ja sotsiaalkaitse lünkadele ning need murekohad vajavad kindlasti tähelepanu. Need väljakutsed on sageli seotud vähese teadlikkuse, mitte töövormi või majandustegevuse eripäradega.

Näiteks kui praegu tuleb infot maksude, pensioni- ja ravikindlustuse ning töötamise registreerimise kohta otsida mitmest allikast, siis sellest tingitud probleeme aitaks vähendada selle info koondamine ühe portaali.

Platvormitöö debatt toob teravalt esile hoopis laiema küsimuse: kuidas tagada, et sotsiaalkaitse toimiks hästi ka siis, kui inimeste töö ja sissetulek tulevad mitmest allikast? Meie tööturg vajab nutikat paindlikkust, mitte rangemaid piiranguid, kõigi sundimine tavapärastesse töösuhetesse siin ei aita.

Platvormitöö direktiivi üks kesksemaid küsimusi on töösuhte eeldus, mis on Eesti töölepingu seaduses juba reguleeritud. Direktiivi ülevõtmisel pole põhjust seda muuta.

Eesti kogemus lubab teha ajalugu

Samuti on Eestis juba lahendused, mis võimaldavad vabakutselistel iseseisvalt töötada, näiteks FIE, ettevõtluskonto ja töövõtuleping. Need annavad inimestele vajalikud õigused ja kaitsed. Nendele lahendustele ja positiivsele digikogemusele toetudes on Eestil võimalus kujundada platvormitööle parim võimalik regulatiivne raamistik.

Selleks, et vältida olukorda, kus avalikku arutelu hakkavad juhtima üksikud näited või valjud pealkirjad, on tarvis laua taha tuua kõik asjassepuutuvad osapooled, sealhulgas poliitikakujundajad, ettevõtjad, teadlased ja platvormitöötajad ise. Ainult sellise lähenemisega saab teha kaalutletud valikud, mis arvestavad töövormide mitmekesisust, hoiavad tööturu paindlikuna ning kasvatavad Eesti majanduse konkurentsivõimet. 

Allikas: https://www.err.ee/