Riigikogu võttis uuesti vastu paindlikku tööaega lubava seadusemuudatuse

Kolmapäevasel riigikogu istungil tuli kolmandale lugemisele valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega parandatakse paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava eelnõu tekstis tehniline ebatäpsus.

Seadus võeti vastu 44 poolt häälega, vastu oli 23 saadikut. Hääletusel ei osalenud 16 saadikut.

President Alar Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata, kuna tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda.

Presidendi sõnul ei olnud tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu pidas ta vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu otsustas detsembri keskel, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma. Teisel lugemisel otsustas parlament muuta eelnõus viidet, mida pärast seaduse algset vastuvõtmist sooviti parandada veateatega.

Edaspidi on võimalik sõlmida lepinguid, kus minimaalne tööaeg nädalas on kümme tundi, aga tööd võib mõnel nädalal olla kuni 30 tundi enam.

Paindlik tööaeg tähendab, et tööandja ja töötaja saavad kokku leppida töökoormuse näiteks vahemikus 0,25 kuni 0,75 või 0,5 kuni üks. Seega on töötajal kindel minimaalne töötundide arv ja nende eest tagatud sissetulek, aga samas võimalus teha lisatunde.

Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega. Nende jaoks, kes töötavad edasi tavapärase täistööajaga või osakoormusega töölepingu alusel, ei muutu midagi.

Seadusemuudatusega taastatakse ka varasem pikaaegne iganädalase puhkeaja praktika, mille kohaselt iganädalane järjestikune puhkeaeg hõlmab ka igapäevast puhkeaega.

See tähendab, et tavapärase tööaja arvestuse ehk esmaspäevast reedeni vältava töö korral tuleb töötajale tagada 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral ehk graafikuga töö puhul 36 tundi puhkeaega.

Allikas: https://www.err.ee/