Eamets: hinnakasv on Eestis jätkuvalt kõrgem kui enamikus EL-i riikides
16.02.2026
Statistikaameti värskelt avaldatud info kohaselt kasvasid hinnad aastavõrdluses jaanuaris 3,7 protsenti ning ehkki toidukaupade hinnatõus jäi tavapärasest tagasihoidlikumaks, on hinnatõus Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul kokkuvõttes siiski kõrge. Euroopa Liidus on samaväärne inflatsioon ainult Slovakkias ja Horvaatias.
Eamets tõi välja, et peamiselt vedas hinnatõusu elektri kallinemine ning seda tajusid oma rahakoti peal ilmselt kõik, kes kasutavad börsihindu.
"Toidukaupade hinnatõus jäi tavapärasest tagasihoidlikumaks, eks osaliselt on selle taga ka täpsem hinnainfo. Kokkuvõttes on hinnatõus siiski kõrge ja loodame, et aasta teises pooles näeme madalamaid näitajaid," sõnas ta.
Eametsa sõnul on EL-i liikmesriikide seas Eestiga samaväärne hinnatõus ainult Horvaatias ja Slovakkias, mujal jääb see aga alla kolme protsendi. EL-i keskmine hinnatõus oli jaanuaris 1,7 protsenti, mis oli madalam kui oodati.
Olulisim muutus, mis hindade mõõtmisel toimus, on kassainfo kasutamine hindade muutuste seiramisel, mis tähendab, et enam ei pea statistikameti inimesed käima füüsiliselt mööda poode ja hinnainfot üles kirjutamas, vaid nad kasutavad automaatseid süsteeme, mis annavad ülevaate sellest, mida inimesed reaalselt ostavad ning mis hinda nad kauba eest maksavad.
"Miks see on oluline? Oluline on see sellepärast, et nüüd me näeme, kui palju inimesed ostavad kampaaniatooteid ja kasutavad individuaalseid pakkumisi, mida poed teevad oma lojaalsuskaardi klientidele. Väidetavalt üle poole kaupadest ostetakse täna poest kampaaniahindadega. Nüüd peaks see pilt palju selgemaks saama," tõdes ökonomist.
Teise olulise muutusena, mis hindade mõõtmisel tehti, tõi ta välja elektrihindade täpsema arvestamise, sest lisaks börsihinnale arvestatakse nüüd ka fikseeritud hinnaga pakette.
"Need kaks muutust on oluliselt juba seetõttu, et elamise kulud pluss toidukaubad ja mittealkohoolsed joogid moodustavad meie ostukorvist 40 protsenti ehk väga suure osa," märkis Eamets.
Ta lisas, et selle aasta lõpuks peaks meie hinnastatistika veelgi paremaks muutuma, sest selleks ajaks saab läbi ka leibkondade uuring, kus täpsustakse üle kui palju tegelikult inimesed erinevatele asjadele raha kulutavad.
"Suures plaanis me seda muidugi teame. Mida ma aga täpselt ei tea, on välismaal veebikaubamajadesse jäetud raha osakaal meie pere eelarves. See või olla palju suurem kui me oskame arvata," ütles Eamets. "Olen isegi ostnud vannitoa peegli kümme korda odavamalt kui analoogne peegel Eestis maksis. Otse loomulikult oli ka Eestis müüdud peegel Hiinas toodetud."
Allikas: https://www.err.ee/