Hamburg: tuumajaama tulekuni peaksime hoidma põlevkivivõimsusi

Hamburg rääkis "Terevisioonis" Eesti energiapoliitilisi valikuid kommenteerides, et Eesti elektrisüsteemi probleem on see, et elektri tootmise struktuur ei vasta meie klimaatilistele tingimustele.

Hamburg, kes ühtlasi on Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni liige, ei arva, et viimase aja energiapoliitilised otsused oleks vale tee, aga teda häirib selles vallas kobamine. "Meil ei ole väga selget sihti või mingi siht on meil olemas, aga me ei püsi selle sihil. See on probleem," tõdes ekspert.

Ta möönis, et ilmastikust sõltuvat energiat ehk tuule- ja päikeseenergiat tuleb järjest rohkem ja mitte keegi ei ole selle vastu. "Küsimus on selles, et mida rohkem tuleb süsteemi ilmastikust sõltuvat tootmist, seda rohkem peab olema meil süsteemis juhitavat võimsust, salvestust, tarbimise ja väiketootmise juhtimist," märkis Hamburg, lisades samas, et praegu suuremahulist salvestust meil üldse pole.

Veel üheks suureks probleemiks peab ta seda, et juhitava võimsuse vallas on viimased kümmekond aastat viljeletud põlevkivist loobumise põhimõtet, ent pole selge, miks me seda teeme ja millega põlevkivi asendame.

"Täna me pakume nüüd importmaagaasi asendamiseks. No päris õige värk see vast ei ole," avaldas Hamburg arvamust.

See, et elektriarvele järjest ridu lisandub, on Hamburgi sõnul paratamatu, sest  kõik lisateenused, mis süsteemi tasakaalustamiseks on vajalikud, kui tuult või päikest ei ole, vajavad investeeringuid ja need read tulevad eksperdi sõnul lihtsalt juurde. Näiteks sel aastal on arvele ridasid juurde tulnud 2,7 senti kilovatt-tunni pealt.

Olulise nüansina tõi Hamburg välja ka selle, kui palju Eesti ise maksustab. "Kui me vaatame näiteks põlevkivi, siis üle poole põlevkivi hinnast on ju maksud. Lõviosa tõesti on CO2 maks, mida Eesti ise ei ole päris võimeline ümber muutma. Aga kindlasti me peaksime olema laua taga sellel poolel, kus muutmiseks läheb. See ei ole jätkusuutlik," rääkis Hambrug.

Energeetikaasjatundja hinnangul oleks energiajulgeolekust rääkides kõige parem plaan ikkagi opereerida oma kohalike loodusvaradega. "Ma ei taha öelda seda, et me peaksime ehitama veel ühe põlevkivijaama, aga ma tahan öelda kindlalt seda, et vaatame üle põlevkivi maksustamise ja hoiame põlevkivivõimsusi kuskil suurusjärgus 600-700 megavatti vähemalt 10-12 aastat elus ehk niikaua kui meil tõesti tuleb, loodame, et tuleb, püsikoormuse katmiseks tuumajaam."

Veebruarikuu krõbedaid elektriarveid kommenteerides leidis Hamburg, et nendega toimetulekuks peaks riik leidma ja rakendama kompensatsioonimehhanismi.

Allikas: https://www.err.ee/