Ekspert: tehisaru kaotab igas vallas pigem rutiinseid töökohti

Uus olukord sunnib töötajaid kiiresti kohanema, et tehnoloogiaga sammu pidada. "Kindlasti väga suur muutus seisab ees ja selle muutuse kiirus on mõnes mõttes peadpööritav," nentis Almann olukorra tõsidust saates "Terevisioon".

Tehisaru tehnoloogiaettevõtte Anthropic viimane uuring kaardistas põhjalikult ohustatud ametipositsioonid. Analüüs toob selgelt välja valdkonnad, kus algoritmid on praeguseks teinud põhjalikke muudatusi.

Algoritmid suudavad juba lahendada paljusid keerulisi ülesandeid. Samas pole masinad vaatluse all olnud sektoreid veel täielikult üle võtnud. "Praegune, mida AI suudaks katta, on oluliselt suurem sellest, kui palju ta neid töökohti reaalselt täna on ära võtnud. Samas see trend kindlasti jätkub," selgitas Almann.

Esimese hooga tundub paljudele inimestele, et keeletehnoloogia areng jätab tõlgid peagi leivata. Masinad suudavadki tõepoolest asendada sünkroontõlke või giidide igapäevase töö. Ilukirjanduse tõlkimisel jääb algoritm aga hätta. Rääkides Loomingu Raamatukogu tekstide eestindamisest, tõi Almann välja inimliku eelise: "Kui tahad tõesti keelega saavutada kunstiteose taseme, siis arvan, et see ei ole ohus."

Sarnaselt tõlkijatega tajuvad ohtu õigusvaldkonna spetsialistid. Lähitulevikus kaob juristide tööst esialgne lepingute ülevaatamine. Masin õpib andma kliendile ühte ja parimat vastust, mis läheb aga täielikult vastuollu õigusteaduskondades õpetatavaga. Kogenud juristide peamine jõud peitub võimes iga üksikasja üle arutleda. "Juriste treenitakse ju kogu aeg vaidlema iga punkti üle," põhjendas Almann.

Koodi on endiselt vaja

Vastupidi levinud hirmudele ei kaota tehisaru Lauri Almanni sõnul vajadust algtaseme programmeerijate järele. Ühiskond vajab pidevalt uut tarkvara. Algoritmid aga ei suuda ise koodi luua ega seda tagantjärele kontrollida.

IT-ettevõtted saavad uute tööriistade abil tuua turule paremaid teenuseid, sest inimesed teevad tehisaruga tõhusat koostööd. "Meil on kümme programmeerijat. Mitte ühegi nende töökoht ei ole ohus, sellepärast et me lihtsalt vajame rohkem koodi," illustreeris Almann olukorda oma ettevõtte näitel.

Kuigi üldine vajadus programmeerimise järele säilib, tabab valus tagasilöök teatud kindlaid ettevõtteid. Lihtsate rutiinsete tööde eest kõrget hinda küsinud spetsialistid peavad leidma uue suuna. Neil tuleb end Almanni sõnul kiiresti ümber profileerida, et muutuval tööturul konkurentsis püsida.

Tehisaru tööriistade kasutamise oskusest saab kandideerimisel vältimatu eeldus. Tuleviku tööpõldu hinnates jäi Almann siiski optimistlikuks: "Vajadus koodi järele ei kao, vajadus programmeerimise järele ei kao, vajadus nende teadmiste järele kindlasti ei kao."

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toob paratamatult kaasa suuri riske. Peamiseks probleemiks kujuneb inimeste liigne usaldus masinate vastu. Inimesed kalduvad pidama keelemudeleid ekslikult täiesti adekvaatseks ja mõtlevaks süsteemiks. Firmasisesed juturobotid võivad aga seadistusvigade tõttu pääseda ligi tundlikele andmetele ja jagada klientidele näiteks töötajate palgainfot. "Me peame olema valmis [masinat] kontrollima. Me peame olema valmis arendama süsteeme, mis tõepoolest verifitseerivad seda, mida AI teeb," osutas spetsialist eesootavaid ohte kirjeldades pideva auditeerimise vajadusele.

Masin hakkab kontrollima masinat

Lähitulevikus tekivad tööturule täiesti uued ametikohad. Nende peamine eesmärk on tehisaru süsteeme iga päev kontrollida ja ohutult arendada. Inimese võime ülikeerukaid andmemudeleid jälgida muutub ühel hetkel füüsiliselt võimatuks. Nii jõuab inimkond teadlaste hinnangul piirini, kus uusi lahendusi suudavad ohjeldada vaid teised algoritmid. Viidates tehisaru eetika ekspertidele, nagu Nick Bostrom, märkis Lauri Almann: "Inimene on oma olemuselt nii rikutud, et tõeliselt saab selliseid AI-sid kontrollida ainult AI."

Erinevate mustade stsenaariumite läbimängimine aitab ühiskonnal eesootavateks muutusteks paremini valmistuda. Tehisaruga kaasnevate väljakutsete aus tunnistamine maandab asjatuid pingeid. Seejuures on Almanni sõnul vaja sügavamat arusaamist andmeteadusest ja süsteemide turvalisusest.

Uute tehnoloogiate mõju hindamisel vajab inimkond Almanni sõnul hirmude asemel ratsionaalsust. "See ei ole kultuuriline vaidlus, see on tegelikult selline tavaline vastutustundlik diskussioon, mida me kindlasti peame ühiskonnas pidama," ütles ta.

Allikas: https://novaator.err.ee/