-
Alates 1. aprillist saab haiguslehel osalise koormusega tööle naasta juba 31. päeval.
-
Muudatus pikendab kohandatud tööperioodi 152 päevani ja vähendab tööturult väljalangemise riski.
-
Perearsti ja tööandjate kogemus näitab, et järk-järguline tööle naasmine toetab tervenemist.
Haiguslehel ja tööl? Uus seadusmuudatus lubab seda teha palgas kaotamata
30.03.2026
Pikk haigusleht võib inimese lõplikult tööturult eemale rebida, kuid aprillist jõustuv seadusemuudatus pakub selle vältimiseks uue ja paindlikuma võimaluse, mis aitab säilitada sidet tööeluga ja toetab tervenemist.
Alates 1. aprillist saavad pikaajalisel haiguslehel olijad naasta osalise koormusega tööle juba kuu möödudes, kaotamata seejuures sissetulekutes. Seni oli see võimalik alles 61. haiguspäevast.
Paindlikum naasmine tööellu
1. aprillist jõustub ravikindlustuse seaduse muudatus, mille järgi on osalise koormusega või kergemates ülesannetes võimalik töötada alates haiguslehe 31. päevast. Varasema 61 päeva asemel tööle naasmine pikendab maksimaalset kohandatud töötamise perioodi 122 päevalt 152 päevale.
Vabatahtlikkusele ja kokkulepetele tuginev haiguslehel töötamine on loodud selleks, et ennetada pikal haiguslehel olemise lõksu. Mida pikemat aega haige ollakse ja töölt eemale jäädakse, seda tõenäolisemalt tööturult välja kukutakse. Sealjuures kujuneb paljudel inimestel välja püsiv töövõimetus.
Perearst: järk-järguline naasmine toetab tervenemist
Tartu Ropka perearstikeskuse perearst Tiina Küla tõdes, et näeb pikal haiguslehel töötamises potentsiaali, olles käsitlenud mitmeid selliseid juhtumeid.
«Meie keskuse patsientide hulgas on olnud nii luu- ja lihaskonna, närvisüsteemi vaevustega kui ka onkoloogilise diagnoosiga inimesi, kellel on järk-järguline tööle naasmine tervenemist selgelt toetanud. Patsiendid tunnevad end väärtuslikumana ja säilitavad toimekamat päevarutiini. Tööandjad on olnud vastutulelikud, kohandanud töögraafikut ja pakkunud paindlikke lahendusi,» selgitas perearst Tiina Küla.
Ettevõtte kogemus: lahendus on end igati õigustanud
Rannarootsi Lihatööstus on kasutanud töövõimetuslehe ajal töötamise võimalust kahel korral ning see on end igati õigustanud. Mõlemal juhul oli tegemist trauma tõttu pikemalt töölt eemal olnud töötajatega.
«Esimesel juhul võimaldasime tööle naasta kontoritöötajal, kelle liikumisvõime oli ajutiselt väga piiratud. Kuigi tavapärane kontoris viibimine ei olnud võimalik, sai ta kodus arvuti taga töötada. Leppisime kokku lühema tööaja ja osalised tööülesanded, mis aitas tal järk-järgult tööellu naasta. Samal ajal oli see ettevõttele suureks abiks, kuna ei olnud vaja otsida ajutist asendajat ega kõiki tööülesandeid ümber korraldada,» selgitas Rannarootsi Lihatööstuse personalijuht Kati Kriis.
Sissetulek säilib, kuid süsteem ei laiene kõigile
Tervisekassa töövõimetushüvitise teenusejuhi Lea Kalda sõnul säilitab pikal haiguslehel osaliselt töötav inimene oma sissetuleku. Põhimõte on, et tööandjal tuleb tasuda vähemalt 50 protsenti inimese haigestumise eelsest keskmisest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab tervisekassa.
Pikal haiguslehel töötamine on suunatud inimestele, kes teevad tööd töölepinguga. Süsteem ei rakendu käsundus- ja töövõtulepinguga töötajaile, FIEdele, ettevõtluskonto omanikele ja ettevõtete juhatuse liikmetele.
Süsteemi on kasutanud juba sajad inimesed
Alates 2024. aasta keskpaigast on haiguslehe ajal tööle naasmise võimalust kasutanud ligi 300 inimest. Osalise koormusega või kergemates ülesannetes töötati keskmiselt 59 päeva, enne kui haigusleht lõppes ning oma tavapäraste tööülesannete juurde naasti. Pikka haiguslehte ja tööd ühildati peamiselt luu- ja lihaskonna haiguste, psüühikahäirete, stressiga seotud seisundite, vigastuste, vereringehaiguste ning vähktõve kasvajate korral.
Tervise tõttu töötamisel abi vajaval inimesel võib olla võimalik saada tuge ka Eesti Töötukassalt. Pikaajalise haiguslehe ajal töötamise ja töövõimetuse ennetamise süsteemi loomist ning ellu viimist kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest.
Allikas: https://tervis.postimees.ee/