Täiskasvanud õppijatega kutsekoolid peavad tegema kärpeid

Haridusministeeriumi uus rahastusmudel annab eelise koolidele, kus õppimiskohustuse eas noored õpivad täiskoormusel erialadel, mille järele on tööturul nõudlust.

"Teised kutseõppeasutused, mille senine mudel on oluliselt erinenud tänastest prioriteetidest, peavad oma tegevuse sellel aastal ja ka järgnevate aastate jooksul väga selgelt ümber mõtestama," nentis haridus- ja teadusministeeriumi riigikoolide osakonna vanemnõunik Alo Savi.

Koolid, kus käivad peamiselt täiskasvanud, peavad suunda muutma või leppima väiksema eelarvega. Eestis ainsana praktilist metsandusharidust andva Luua metsakooli eelarve vähenes 18 protsenti. Kulusid peab kokku tõmbama ka Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.

"Meie majanduskulude maht on vähenenud umbes 175 000 euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Palgatase või palgakomponent on samaks jäänud, aga tuleb arvestada, et õpetajate miinimumpalk tõusis uuest aastast ja 1. aprillist on ka töötajate miinimumtasu tõus, nii et meil on puudujääk selles osas," ütles Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak.

Pastak lisab, et võrreldes Luuaga on nende olukord parem, sest põhikoolijärgseid õppijaid on neil rohkem. Ka Luua püüab vastu võtta rohkem noori, kuid koolijuhi sõnul ei saa ka ilma täiskasvanud õppijateta.

"Me teame, et üle 50 protsendi maismaast Eestis katab mets ja metsamaa. Me teame ka, et meil on ligi 100 000 erametsaomanikku. Meil on väga palju inimesi, kes metsas toimetavad ja töötavad, ning nendest on suur osa täiskasvanud," selgitas Luua metsanduskooli direktor Meelis Kall.

Uue mudeli murekoht on eelkõnelejate hinnangul seegi, et põhikoolijärgseid õppijaid ei jagu igale poole.

"Me ei suuda suuremate linnakoolidega sellel põhimõttel edaspidi konkureerida, sest maapiirkondadest on lapsed läinud linnadesse. Need põhikoolid, mis kunagi olid suured põhikoolid maapiirkondades, on tänaseks tühjad ja meelitada linnadest põhikoolibaasil õpilasi maapiirkonda on väga keeruline," sõnas Pastak.

Ministeeriumist öeldakse, et koolidele, kelle eelarve on vähenenud rohkem kui viis protsenti, tekib võimalus küsida riigilt täiendavat lisaraha. Samas saavad koolid täiskasvanute tasemeõppe ümber kujundada näiteks koolitusteks, mida saab müüa n-ö turuhinnaga.

"Me loomulikult seirame ja monitoorime, kuidas selle mudeli rakendamisega läheb, ning järgmiste aastate jooksul on seda plaanis ka kohendada vastavalt erinevatele vajadustele," märkis Savi.

Allikas: https://www.err.ee/