Eurostat: EL-i rahvaarv väheneb sajandi lõpuks kümnendiku võrra

Eurostati hinnangul oli EL-i rahvaarv 2025. aastal 451,8 miljonit, olles taastanud oma kasvutrendi 2022. aastal pärast Covid-19 pandeemia põhjustatud pidurdumist 2021. aastal. Tulevikku vaadates peaks rahvaarv järgmise kolme aasta jooksul jätkuvalt kasvama, saavutades haripunkti 453,3 miljoni juures 2029. aastal, kuid seejärel hakkama vähenema ja jõudma 2100. aastaks 398,8 miljonini, selgub pressiteatest.

See tähendab, et Euroopa Liidu praeguste liikmesmaade summaarne rahvaarv väheneks sajandivahetuseks 11,7 protsenti ehk 53 miljoni inimese võrra.

Rahvaarvu vähenemisega kaasneb noorte ja tööealiste täiskasvanute osakaalu langus ning üle 80-aastaste osakaal suurenemine praeguselt tasemel enam kui kaks korda kõrgemaks.

Laste ja noorte (kuni 19-aastaste) osakaal peaks aastaks 2100 vähenema 20 protsendilt 17 protsendile, samas kui tööealiste (20–64-aastaste) osakaal peaks langema praeguselt 58 protsendilt 50 protsendile.

Seevastu vanemate earühmade (65-aastased ja vanemad) osakaal peaks suurenema. 65–79-aastaste osakaal peaks tõusma 16 protsendilt 2025. aastal 17 protsendile aastal 2100, samas kui 80-aastaste ja vanemate osakaal peaks suurenema 10 protsendipunkti võrra, kuuelt protsendilt 16 protsendile.

Peapõhjus on madal sündimus

Eurostati andmeid kommenteerinud väljaande Politico sõnul on EL-i rahvaarvu vähenemise peapõhjus sündimuse vähenemine - eurooplased saavad üha vähem lapsi.

Sündimus on langenud umbes 1,3 sünnini naise kohta, mis on tunduvalt alla taastetaseme ja see langeb jätkuvalt.

Prantsusmaal, kus surmad ületasid 2025. aastal sündide arvu esimest korda pärast Teise maailmasõja lõppu, on president Emmanuel Macron kutsunud üles "demograafilisele ümberrelvastumisele", hoiatades, et langev sündimus on seotud viljatuse suurenemisega ja hilisemas elus laste saamisega.

Veebruaris tegid Prantsusmaa võimud kampaania, milles kutsusid 29-aastaseid üles lapsi saama, kuni nad veel saavad, teatades samal ajal plaanidest laiendada viljakusteenuseid ja suurendada perede toetamist.

Demograafiline nihe tähendab vähem töötajaid ja rohkem pensionäre kogu Euroopas, mis avaldab rahvastiku vananedes täiendavat survet pensionisüsteemidele ja tervishoiuteenustele.

Ränne on aidanud viimastel aastatel rahvastiku vähenemist kompenseerida, kuid Euroopa Parlamendi uuringu kohaselt ei suuda see täielikult kompenseerida langevat sündimust.

Samas karmistavad riigid oma sisserändepoliitikat. Selle üheks näiteks on Saksa kantsleri Friedrich Merzi märtsis tehtud ettepanek, et umbes 80 protsenti Saksamaal elavatest süürlastest peaks järgmise kolme aasta jooksul oma kodumaale naasma, viitas Politico.

Allikas: https://www.err.ee/