Gortfelder: sajandi lõpuks võib eestlaste osakaal langeda Eestis poole peale

"Sündide arv on dramaatiliselt vähenenud ja tulevikku vaatavalt paistab, et sellised kümnetuhandesed põlvkonnad saavadki olema nüüd järgmisel paaril aastakümnel normaalsus. Mis tähendab, et tulevikku vaatavalt see väga negatiivne loomulik iive on määratud jätkuma," rääkis Gorfelder teisipäeval avaldatud rahvastikustatistikat kommenteerides ERR-ile.

"Kui vaadata Eesti statistikamati prognoose, siis nemad on eeldanud võrdlemisi suurt sisserännet kuni sajandi lõpupoole ja selle kaasuv mõju on see, et eestlaste osakaal eriti sajandi lõpu poole, eriti nooremates vanuserühmades liigub sinna 50 protsendi juurde," lisas ta.

Gortfelder märkis, et sündimuse vähenemine on pannud prognoosijaid tuleviku rahvaarvu hinnangut allapoole tooma ning viitas Eurostati hiljutisele prognoosile, milles Euroopa rahvaarvu korrigeeriti 2023. aasta hinnanguga võrreldes märgatavalt allapoole.

"Kui siis nüüd otse välja öelda, siis jah, tulevik on selles mõttes tume. Nagu öeldud, et kümnetuhandesed põlvkonnad kuskil sajandi lõpuni on normaalsus, mis tähendab minevikuga võrreldes tunduvalt väiksemaid aastakäike. Ja kui me siis läheme sealt sajandi keskpaigast veel edasi, siis need aastakäigud muutuvad juba selgelt alla 10 000 suuruseks," rääkis ta.

Gortfelder rääkis ka sellest, et just Läänemere piirkonnas ja Ida-Euroopas laiemalt on sündimus langenud.

"Meil on siin mitmed tegurid mängus – on lühiajalised tegurid, mis tulenevad kriisidest nagu me neid tunneme, eriti siis seonduvalt Ukraina sõjast ja ka majanduslikust olukorrast. Kuid on olemas ka pikemaajalisem trend, mis tuleneb väärtuste muutusest ja lapse saamise normatiivsest langusest, mida me näeme näiteks Põhja-Euroopas juba ammu enne neid meie kriise ja situatsioone. See on ikkagi juba pikemaajaline trend olnud allapoole," tõdes ta.

"Ja samuti ka Eesti vaatest ning ka Läti ja Leedu vaatest on väga oluline see, et potentsiaalsete sünnitajate arv väheneb ja läbi selle jõuavad sünnitusikka pärast taasiseseisvumist sündinud väga väikesed põlvkonnad ja seetõttu siis ka nemad saavad kokkuvõttes vähem lapsi absoluutarvude mõttes," selgitas demograaf.

Gortfelder nõustus hinnanguga, et rahvastiku vähenemine hakkab mõjutama ka Eesti ühiskonda ja investeerimisotsuseid laiemalt.

"Nii see tõesti on, huviharidus on see, mis saab varsti päris tugeva löögi ja nõuab tugevat kokkutõmbamist; ajateenistus enne, kui jõuame töökäte juurde - et kui tahta sama mahtu säilitada, siis ilmselt on vältimatu tüdrukutele ajateenistuse kehtestamine," rääkis ta. "Ja võib-olla selle koha pealt tasuks mõelda, et kui me avalikkuses räägime siin suurtest multifunktsionaalsetest suurhallidest ja rahvusooperist ja uutest raudteedest ja neljarajalistest maanteedest, siis võib-olla tasuks seda tulevikuväljavaadet silmas pidada. Väljavaade on pigem see, et me peame seda taristut nii transpordi- kui kultuuri- kui haridustaristut hakkama koomale tõmbama, mitte seda veel täiendama ja veel selliseid luksusobjekte juurde lisama," leidis Gorfelder.

Statistikaameti teisipäeval avaldatud andmete kohaselt vähenes Eesti rahvaarv 2025. aastaga 9250 võrra, kusjuures kaks kolmandikku rahvaarvu langusest andis negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo.

Eesti elanikest oli 1. jaanuari seisuga 82,2 protsenti (1 119 000) Eesti kodakondsusega, 5,5 protsenti Venemaa kodakondsusega, 4,6 protsenti Ukraina kodakondsusega ja 4,3 protsenti määramata kodakondsusega. 3,4 protsenti Eesti elanikest on mõne muu riigi kodakondsusega.

Allikas: https://www.err.ee/