Alaealised ei tohi tööna muru niita

Andrus Ansipi juhitud valitsuse 2009. aastal allkirjastatud määruse "Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud" põhjal on alaealiste töötingmustele seatud mitmeid piiranguid.

Lisaks kahjustava kiirgusele, vibratsioonile ja kõrgrõhule, on keelatud ka liiga madala ja kõrge temperatuuriga keskkonnas töötamine.

Nii ei tohi alaealised teha kerget füüsilist tööd keskkonnas, kus temperatuur jääb allapoole 19 või kõrgemale 26 kraadist ning keskmist füüsilist tööd alla 16 ja üle 24 kraadises keskkonnas.

Määrus sätestab ka, et alaealine ei tohi teha tööd keskkonnas, kus müra on tugevam kui 80 detsibelli.

Samas on just alaealiste seas levinud hooajaliselt teha erinevaid haljastustöid, mille seas võib muuhulgas olla muru niitmine niidukiga või trimmerdajaga. Ametlikult see neile niisiis vähemalt tööna lubatud aga pole, sest seadmed teevad enamasti lubatust suuremat müra.

Kui noored aga näiteks pere sellistel töödel aitavad, siis probleemi pole. Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialisti Dajaana-Jessica Vaheri sõnul on asi tööle kuluvas ajas ning järelvalves.

"Perekonda abistades toimub tegevus lühiajaliselt ning lapsevanema teadmisel ja järelevalve all, ehk tegemist ei ole püsiva ja kindlal ajal toimuva kohustuse täitmisega. Lastele ja noortele on teatud tegevused töötades lubatud, kuid mõistlikus määras ning arvestusega, et konkreetne laps või noor jaksab sellist tööd teha ning see tegevus ei tekita talle tulevikus pöördumatuid tervisekahjustusi," sõnas Vaher.

Lisaks sellele sätestab määrus, et noored ei tohi tegeleda tööga, mis "ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid" ning "ohustab alaealise kõlblust".

Kust selliste ettekirjutuste puhul täpsed piirid lähevad, jääb tööinspektsiooni sõnul tööandja hinnata.

Vaheri sõnul ei tohi alaealine noor töötada näiteks keskkonnas, mis puutub kokku vägivalla, pornograafia, hasartmängu või joovet soodustava keskkonnaga.

"Piir läheb sealt, kus töö keskkond või sisu võib kahjustada noore väärtushinnanguid või panna ta olukorda, mis ei ole tema vanusele sobiv," ütles Vaher.

Sellega, et praegused raamid jäävad vaid tunnetuse tasemele, amet nõus ei olnud. Vaheri sõnul on seaduses kirjas üldised keelud ning tööandja peab iga alaealise isiku puhul eraldi hindama, kas just too noor sobib vastavale tööle.

Kui tööandjal tekib kahtlus, kas töö ikka on alaealisele sobiv, tuleb seda vaikivalt pidada pigem mittesobivaks.

Kui iga tööülesanne on juriidiliselt ebakindel, ei aita see kedagi

Eesti tööandjate keskliidu tööturu töörühma ning Radisson Collectioni ja Palace hotelli juht Ain Käpa sõnul peab noorte tervis ja turvalisus olema seadustega kaitstud. Samal ajal ei tohiks noori hoida vati sisse ning muuta nende tööle kaasamist tööandjale ebamõistlikult keeruliseks.

"Siis väheneb ka tööandjate huvi nendega tegeleda nii töö- kui praktikavõimaluste pakkumisel," selgitas Käpp.

Käpa sõnul on küsimus eriti oluline, kuna Eesti noorte töötus on Euroopa üks kõrgemaid.

Nimelt oli mullu noorte aasta keskmine töötuse määr 20,7 protsenti. Euroopas oli sama näitaja aga 15,2. Sealjuures oli noorte meeste töötuse määr 22,5 protsenti, mis on aasta varasemaga võrreldes 3,6 protsendipunkti kõrgem.

"Kui nõuded muutuvad liialt keeruliseks või elukaugeks, siis võtame noortelt ära võimaluse tööelu turvaliselt õppida," lisas Käpp.

Niisiis on Käpa sõnul tööandjate ootus, et noore töötamisele seatud piirangud oleks selged ja elulised.

Ka Käpp kõneles just haljastustöödest. Ta tõi võrdluseks kõrvaklappidest muusika kuulamise, mille helitugevus võib samuti ületada 80 detsibelli piiri.

"Kui tööandja saab anda müra vastu vajalikud kaitsevahendid, näiteks müra summutavad kõrvaklapid ja juhised, siis koduaias toimetades ei pruugi keegi sellele rõhku panna," sõnas Käpp.

Tihti on noortel esimeseks töökogemuseks just teenindustööd, sest selleks pole vaja eelteadmisi ning väljaõpe saab käia töö käigus.

Samas on alaealiste töötamisele ka teeninduses seatud tugevad piirid ning nagu ennegi mainitud ei tohi nad praegu alkoholi üldse käidelda. Siin on aga oluline mõista, et alkoholi käitlemine ei pruugi tähendada otseselt isegi selle serveerimist, vaid ka näiteks tühja klaasi koristamist.

"Kui iga lihtne tööülesanne muutub juriidiliselt ebakindlaks, siis see ei aita ei noort, tööandjat ega ühiskonda," ütles Käpp kokkuvõtlikult.

Eelmise aasta septembris hakkasid kehtima nõue alaealiste töötamise kohta, mis reguleerib eelkõige töötunde. Näiteks võivad hetkel õppimiskohuslastest 15- kuni 17-aastased töötada õppeveerandi kestel päevas kaks või kolm tundi (kergema töö puhul) ja nädalas kokku 12 tundi. Pool koolivaheajast võivad 15- kuni 17-aastased alaealised töötada täiskoormusega.

Mullu detsembris teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et loobus plaanist muuta alkoholiseadust selliselt, et 16-aastased saaksid töötada alkoholi valmistamise või müügiga seotud töökohtadel.

Allikas: https://www.err.ee/