Ülikoolid ja riik leppisid kokku õppekohtade arvu suurendamises

Halduslepingus lepivad osapooled kokku nii ülikooli missioonis ja eesmärkides kui ka riigi majanduse konkurentsivõimest lähtuvad kohustused. Samuti on seal kirjas nende täitmiseks antav toetus. Olulise ülesandena leppisid pooled seekord kokku üliõpilaste vastuvõtu kasvatamises suure tööjõunappusega õppevaldkondades nagu inseneeria, IT, õpetajakoolitus ja veterinaaria.

Rektorite nõukogu esimees ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Landi sõnul on ülikoolid rahul, sest üks etapp on läbitud ning üksmeel valitseb nii ülikoolide kui ka ministeeriumi vahel. Landi sõnul on oluline, et kasutatakse ära praegune ainulaadne demograafiline aken, kus gümnaasiumilõpetajate arv kasvab.

2026. aastal suundub keskharidust omandama suurim arv põhikoolilõpetajaid. Järgneval neljal aastal kasvab igal aastal keskhariduse omandajate arv. Kui 2024. aastal omandas keskhariduse 10 100 noort, siis 2028. aastal võib lõpetada keskkooli 12 500 noort. Järgneva kümne aasta jooksul on vaja luua kasvavalt juurde 600–1000 õppekohta aastas.

"Kui me praegu seda akent ei kasuta, siis laseme nendel noortel justkui minna. Need noored tuleb aga ikkagi koolitada, sest meie tööturg vajab rohkem tippspetsialiste ning sestap on ülikoolide ja ministeeriumi vahel ühine kokkulepe, et tudengite vastuvõttu tuleb suurendada," märkis Land.

Minister Kristina Kallas ütles, et uued halduslepingud on kooskõlas kõrghariduse pika plaaniga aastateks 2027–2035. "Eesti majandusarengu kindlustamiseks suurendame ka doktoriõppe mahtusid," ütles Kallas.

Tiit Landi sõnul ei ole ülikoolidel küll veel täielikku rahalist kindlust. Lõplikud summad sõltuvad riigieelarve läbirääkimistest, kuid põhimõtteline kokkulepe on olemas. Land rääkis, et kokku on lepitud ka numbrid, millega minister eelarveläbirääkimistele läheb. "Nelja aasta peale on kokku vaja 146 miljonit eurot lisaraha. Sellest veidi üle 100 miljoni euro kuluks bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduse õppekohtade kasvatamiseks ning ülejäänu magistriõppeks," sõnas ta.

Kui eelmisel korral kaalusid ülikoolid isegi halduslepingute allkirjastamata jätmist, siis tänavu sellist ohtu Landi sõnul ei olnud. Ta märkis, et eelmine kord oldi sügavas rahastuskriisis, sest kõrghariduse rahastus oli aastaid külmutatud ja reaalne rahastus vähenes. Praegu on tema sõnul peamine küsimus selles, kuidas katta lisakulud, mis kaasnevad tudengite arvu kasvatamisega.

"Ülikoolid oleksid näinud vajadust pikaajalisema, suurema mahu ja strateegilisema riikliku investeeringu järele, kuid mõistavad ka keerulist julgeoleku- ja majandusolukorda, milles riik peab oma valikuid tegema," lausus Land. 

Tallinna Tehnikaülikooliga lepiti kokku õppekohtade arvu suurendamine informaatika ja infotehnoloogia ning tehnika, tootmise ja ehituse õppekavagruppides. Tallinna Ülikooli prioriteedid on õpetajakoolituse ja IT õppekavad, Eesti Maaülikoolil põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria õppekavad ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial muusikaõpetajaid ja koorijuhte ettevalmistavad õppekavad jne.

Jätkuvalt on kõigil ülikoolidel vastutus lähtuda OSKA analüüsidest ja prognoosidest õppe mahtude ja õppekavade sisu kujundamisel.

Järgnevatel aastatel luuakse doktoriõppes igal aastal senisele 300 õppekohale lisaks veel 50 uut õppekohta. Need suunatakse strateegiliselt olulistesse ja kasvava vajadusega valdkondadesse väljaspool ülikoole, kus on puudus doktorikraadiga tippspetsialistidest. Täiendavad õppekohad toetavad muu hulgas tehisintellekti arendamise ja rakendamisega seotud kompetentside kasvu. 

Samuti näevad halduslepingud ette, et iga ülikool töötab oma vastutusvaldkondades välja õpiteed kutsekeskhariduse lõpetajatele, et tagada nende õpingute sujuv jätkamine kõrghariduses.

Ülikoolide poolt allkirjastasid halduslepingud Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik ja Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.