-
Citadele uuringust selgub, et peaaegu pooled eestlased tunnevad rahalise heaolu halvenemist.
-
Kuigi keskmine palk kasvab kiiremini kui hinnad, ei jõua see paljudele kindlustundena kohale.
-
Edaspidi on võtmeküsimus, kui suur rahaline puhver jääb peredele pärast vältimatuid kulusid.
Palgad kasvavad, aga inimesed vaesuvad? Eesti elanike hinnang on karm
15.05.2026
Iga viies Eesti inimene ütleb, et tema rahaline heaolu on viimase aastaga lausa märgatavalt kehvenenud. Ligi poolte hinnangul on nende finantsolukord muutunud halvemaks ning vaid iga viienda sõnul on see paranenud.
Citadele panga Eesti, Läti ja Leedu inimeste seas tehtud uuringust selgus, et Eesti inimesed hindavad oma rahalise heaolu muutust viimase aasta jooksul märksa kriitilisemalt kui Läti ja Leedu elanikud. Eestis ütleb 47 protsenti vastanuid, et nende rahaline heaolu on 12 kuuga halvenenud, sealhulgas 22 protsendi hinnangul märgatavalt. Lätis tunnetab halvenemist 30 protsenti ja Leedus 22 protsenti elanikest. Olukord pole aastaga muutunud 28 protsendil Eesti inimestel.
«Eestlaste rahaline kindlustunne pole taastunud samas tempos, nagu võiks eeldada üksnes keskmiste majandusnäitajate põhjal,» nentis Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.
«Keskmine palk võib kasvada, aga keskmine inimene ei ela keskmist elu. Kui pere eelarves võtavad suure osa eluasemekulud, toit, transport või laenumaksed, siis jõuab hinnatõus inimeseni ikkagi väga tuntavalt. Uuringust paistab, et paljude Eesti inimeste jaoks on viimased 12 kuud olnud pigem kohanemise kui taastumise aeg,» lisas ta.
Palgakasv ei pruugi jõuda kindlustundesse
Statistikaameti andmetel tõusis Eesti tarbijahinnaindeks 2025. aastal keskmiselt 4,8 protsenti ning 2026. aasta aprillis olid hinnad aasta varasemaga võrreldes 3,4 protsenti kõrgemad. Samal ajal kasvas Eesti keskmine brutokuupalk 2025. aastal 5,6 protsenti, ulatudes 2092 euroni. See tähendab, et keskmisel tasemel on palkade ja hindade vahe hakanud paranema, kuid paljudes leibkondades ei pruugi see veel igapäevases rahakasutuses tunda olla.
Rebase sõnul tuleks lisaks sissetulekule vaadata ka seda, kui palju jääb inimesel pärast vältimatuid kulusid otsustusruumi.
«Kui palgatõus kulub ära enne, kui inimene jõuab midagi kõrvale panna, siis rahaline kindlustunne ei parane. Rahaline puhver on see, mis tekitab kindlustunde,» lisas Rebane.
Mida väiksem on inimeste sissetulek, seda tugevamalt on nad olnud ka mõjutatud hinnakasvust. Leibkondades, kus keskmine sissetulek ühe pereliikme kohta jääb kuni 550 euroni, tunnetab rahalise heaolu halvenemist koguni 77 protsenti vastanuid.
Eesti konjunktuuriinstituudi aprillikuu tarbijabaromeeter kinnitab samuti ettevaatlikku meeleolu: tarbijate kindlustunde indikaator oli aprillis −33, jäädes alla nii märtsi tasemele kui ka pikaajalisele keskmisele. EKI andmetel suutis aprillis säästa 47 protsenti peredest, 32 protsenti tuli rahaliselt ots otsaga kokku, 14 protsenti elas varasematest säästudest ja viis protsenti võlgu.
Samas ei tähenda negatiivne rahaline enesetunne, et kõigi Eesti majapidamiste rahaline seis oleks ühtlaselt nõrk. Eesti Panga andmetel ületas majapidamiste hoiuste maht 2026. aasta veebruaris esimest korda 14 miljardi euro piiri. Rebase sõnul näitab see, et osa inimesi on suutnud ebakindluse ajal sääste kasvatada, kuid Citadele küsitluse tulemused viitavad, et rahaline puhver on jaotunud ebaühtlaselt.
Citadele tellitud uuring tehti kõigis kolmes Balti riigis. Eestis vastas küsitlusele 1003 inimest.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/