-
Eesti tervishoiutöötajate arv kasvab, kuid aeglasemalt kui reaalne vajadus ja ELi tase.
-
Esmatasandil on arstide kriitiline puudus: iga kolmas perearst on juba pensioniealine.
-
Töötajad hoiavad süsteemi üleval ületundide ja mitmel ametikohal töötamisega.
Karm tegelikkus: Eesti tervishoid seisab püsti töötajate ülekoormuse najal
03.06.2026
Tervise Arengu Instituudi värsked andmed paljastavad, et kuigi Eesti tervishoiutöötajate arv saavutas 2025. aastal uue rekordi, on süsteemi sisemine pinge kriitiline. Numbrite taga peitub karm reaalsus, kus püsivat arstide puudust leevendatakse üha suurema ülekoormuse ja mitmel ametikohal töötamisega.
Eesti meditsiinisüsteem seisab silmitsi sügava paradoksiga. Statistika näitab justkui positiivset trendi – meie tervise eest seisvaid spetsialiste on rohkem kui kunagi varem. Kuid üldine juurdekasv ei suuda siiski sammu pidada ühiskonna reaalsete vajadustega ning arstkond vananeb murettekitava kiirusega. Kas oleme jõudmas murdepunkti, kus süsteem püsib püsti vaid viimse piirini viidud töötajate isikliku panuse najal?
Süsteemi üldine juurdekasv on aeglustunud
Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika andmebaasis avaldati Eesti tervishoiutöötajate 2025. aasta andmed. 2025. aasta novembri seisuga töötas Eestis kokku 28 145 tervishoiutöötajat ja -spetsialisti, mida on 1 protsent rohkem kui aasta varem.
Kümne aasta jooksul on tervishoiutöötajate arv kasvanud keskmiselt 2 protsenti aastas, kuid viimastel aastatel on juurdekasv aeglustunud. Tervishoiutöötajate arv suureneb aeglasemalt kui vajadus nende järele.
/nginx/o/2026/06/03/17685850t1h54e2.png)
Eesti jääb Euroopa Liidu keskmisele talla
2025. aastal töötas Eestis 4985 arsti, keta on 2 protsenti rohkem kui 2024. aastal. Arstide keskmine vanus oli 50 aastat ning on püsinud aastaid stabiilsena. Õdesid oli 9651 ehk 3 protsenti rohkem kui aasta varem, nende keskmine vanus oli 46 aastat.
Kuigi kohalikud numbrid näitavad kasvu, ilmneb murettekitav lõhe rahvusvahelises võrdluses: tuhande elaniku kohta oli Eestis 3,7 arsti ja 7,1 õde. Mõlemad näitajad jäävad alla Euroopa Liidu keskmisele (vastavalt 4,2 arsti ja 8,6 õde tuhande elaniku kohta).
Iga kolmas perearst on juba pensioniealine
Kõige kriitilisem on olukord esmatasandi arstiabis, kus arstide read hõrenevad. Perearste töötas 2025. aastal Eestis 952, keda on 1 protsent vähem kui aasta varem. Ühe perearsti kohta oli keskmiselt 1429 elanikku. Perearstide keskmine vanus oli 56 aastat ning 65‑aastaste ja vanemate perearstide osakaal on jätkuvalt tõusuteel. 2025. aastal oli iga kolmas (32 protsenti) perearst pensioniealine, samal ajal kui kõigi arstide seas oli pensioniealisi 23 protsenti.
Pereõdesid oli süsteemis 1699, nende arv kasvas aastaga 3 protsenti. Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,8 pereõde (aasta varem 1,7). Hambaravis töötas samal ajal 1437 hambaarsti ja 1342 hambaraviõde. Hambaarstide arv jäi aastaga samaks, kuid hambaraviõdede arv suurenes 2 protsenti.
Suur koormus ja rabelemine mitmel rindel
Kuidas püsib meditsiinisüsteem toimivana, kui töötajate juurdekasv ei kata nõudlust? Vastus peitub töötajate lepingulises ülekoormuses. Lepingujärgse koormuse alusel töötas 44 protsenti arstidest täiskoormusega, 35 protsenti väiksema ja 21 protsenti suurema koormusega. Õdedest töötas täiskoormusega 58 protsenti, 14 protsenti ületas täiskoormuse ning ülejäänud töötasid väiksema koormusega.
Viimase kümne aasta jooksul on täiskoormusega töötavate arstide ja õdede osakaal vähenenud, samal ajal kui väiksema koormusega töötajate osakaal on suurenenud. See peegeldab mitmel ametikohal töötamise sagenemist ning viitab tööjõupuudusele tervishoius. Ligi iga viies (18 protsenti) tervishoiutöötaja töötab mitmel ametikohal, mis näitab, et töötajate arvu kasv ei kata kasvavat vajadust. 2025. aastal töötas mitmel ametikohal 37 protsenti arstidest ja 22 protsenti õdedest ning nende osakaal on aasta-aastalt suurenenud.
Erasektor meelitab üha rohkem spetsialiste
Märgatav liikumine toimub ka erinevate sektorite vahel. Erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal on tõusuteel. Viimase kümne aasta jooksul on see kasvanud 35-protsendilt 39-protsendile. Samuti kasvab nende töötajate osakaal, kes töötavad samaaegselt nii avalikus kui ka erasektoris – kümne aastaga on see näitaja tõusnud 6-protsendilt 8-protsendile. Kõige sagedamini töötavad mõlemas sektoris korraga arstid (16 protsenti) ning psühholoogid ja psühhoterapeudid (15 protsenti).
Tervishoiutöötajate andmed on kättesaadavad TAI tervisestatistika- ja uuringute andmebaasis rubriigis «Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine» teema all «Tervishoiutöötajad». Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad teema «Haiglavõrgu arengukava haiglad» all ning tervishoiuasutuste andmed rubriigis «Tervishoiuteenuste osutajad». Visualiseeritud andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi veebilehel «Tervishoiutöötajate arv ja nende ametikohad».
Allikas: https://tervis.postimees.ee/