Tarbijahinnaindeks tõusis mais aastaga 3,7 protsenti

Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 3,1 ja teenused 4,6 protsenti kallimad.

Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt bensiini 14,3-protsendine ja diislikütuse 32,3-protsendine kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu vedasid aga elektri 9,4-protsendine ja maagaasi 19,5-protsendine kallinemine.

"Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 3,9 protsenti langenud," sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika analüütik Mark Herman Ilumets.

Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid mais aastaga 0,9 protsenti. "Alkohoolsete jookide 4,8-protsendise ja tubaka 16,1-protsendise hinnatõusu taga olid osaliselt aktsiisitõusud, kusjuures tubakaaktsiisi on aasta jooksul tõstetud kahel korral," selgitas Ilumets.

Võrreldes eelmise aasta maiga kallinesid värske või külmutatud liha 3,8 protsenti, valmistoit 4,5 protsenti, värske viliköögivili 8,9 protsenti ja munad 11,3 protsenti.

Värske leht- ja varsköögivili on võrreldes eelmise aasta sama kuuga odavnenud 24,4 protsenti. Või hind on langenud seitse kuud järjest, olles mais 25,6 protsenti odavam kui aasta tagasi samas kuus.

Võrreldes aprilliga mõjutas mai tarbijahinnaindeksit enim maagaasi 23,9-protsendine, elektri 2,1-protsendine ja bensiini 1,8-protsendine hinnatõus, samuti puhkusereiside 18,6-protsendine, rahvusvaheliste lendude 12,8-protsendine ja hotellihindade 12-protsendine kallinemine. Vastupidist mõju avaldas diislikütuse odavnemine 8,4 protsenti.

Toidukaupadest vedasid hinnatõusu puuviljade ja pähklite 2,6-protsendine ning tsitruseliste 14,7-protsendine kallinemine. Köögiviljad odavnesid kuuga 7,8 protsenti, värsked marjad 15,2 protsenti, värske või külmutatud kala 5,4 protsenti ja šokolaad 2,4 protsenti.

Eamets: Lähis-Ida kriisi esimesed märgid on kohal, inflatsioon kiireneb

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et kuigi statistikaameti poolt äsja avaldatud tarbijahinnaindeksi kasv oli madalam kui nädala alguses avaldatud harmoneeritud hinnaindeksi kiirhinnang, võib siiski näha, et hinnatõus on hakanud vaikselt hoogu koguma.

Kiirhinnangu järgi, kuhu oli lisatud ka välismaalaste Eestis tehtud kulutused, oli hinnatõus neli protsenti, täpsustatud andmetel kasvasid tarbijahinnad 3,7 protsenti. Eelmine kuu oli tarbijahinnaindeksi kasv 3,4 protsenti, juhtis Eamets tähelepanu.

"Kõige suurema panuse hinnatõusu andis transport, sest kütusehinnad on kasvanud tänu Lähis-Ida kriisile. Kahjuks ei ole meil jätkuvalt mitte mingit selgust, millal USA-Iraani sõda mingi rahumeelse lahenduse leiab," nentis ökonomist.

"Kallim transport hakkab tasapisi mõjutama ka muude teenuste ja kaupade hinda, sest lõpuks me ju kõik sõltume transpordist ühel või teisel viisil. Euroopa Komisjon prognoosib oma hiljutises raportis Eesti selle aasta hinnatõusuks 4,4 protsenti. Ka see prognoos viitab pigem hinnatõusu kiirenemisele," lisas Eamets.

Allikas: https://www.err.ee/