Sisekaitseakadeemia lõpetajatest ei piisa uuteks PPA ja pääste töötajateks

20.06.2026

Sisekaitseakadeemias lõpetas tänavu selgelt rohkem noori kui eelmisel aastal, kuid politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti kinnitusel ei piisa sellest lahkujate asendamiseks. Mõlema ameti kinnitusel on töötajate palgatase endiselt liiga madal.

Sisekaitseakadeemia lõpetas tänavu 515 õppurit. Tulevasi politseinikke, päästjaid, häirekeskuse-, vangla-, maksu- ja tolliametnikke saab Eesti 68 võrra rohkem juurde kui eelmisel õppeaastal.

Rektor Kuno Tammearu sõnul koolitab akadeemia nii palju spetsialiste, kui riik tellib. Kool on üha populaarsem, mida näitab kuu lõpuni kestev uute õppurite vastuvõtt.

"Võrreldes eelmise aastaga on 20 protsenti avaldusi esitatud rohkem ja me võime küll rahul olla. Politsei valdkonda oli kolm pool inimest kohale, pääste kõrgharidusõppesse näiteks oli kuus inimest kohale ja maksundusvaldkonda praktiliselt kümme inimest kohale," ütles Tammearu.

Politsei- ja piirivalveametis töötab ligi 5000 inimest. Viimasel paaril aastal on koolilõpetajate arv kahekordistunud, kuid lahkujate asendamiseks sellest ikkagi ei piisa. PPA hinnangul ei ole palk piisav.

"Puudu on ca 200. Üldiselt on kogu aeg selline loomulik vakants, mis kaasas käib sellega, et inimesed liiguvad. Meie ootus asutuse näol oleks see, et alustav politseinik saab vähemalt 1,2 Eesti keskmist palka," ütles PPA peadirektori asetäitja arenduse alal Kristi Mäe.

Päästeametis töötab 2100 inimest. Päästekomandodes on elupäästevõime tagamiseks puudu 100 inimest.

"Kuna praegu meil aktiivne värbamine käib, siis me suure häälega ei taha välja öelda, et alustav päästja saab 75 protsenti Eesti keskmisest, ma pigem ütlen selle, et õige päästja on väärt vähemalt 1,2-kordset Eesti keskmist palka ja ma loodan, et me sinna jõuame," ütles päästeameti peadirektor Margo Klaos.

Päästjate palk tõusis aasta alguses 1460 eurolt 1600 eurole, politseinike miinimum 1850 eurolt 2035 eurole.

Siseminister Igor Taro ütles, et siseministeerium oli üks vähestest, kelle palgatõususoov tänavu rahuldati.

"Me saime selle kümneprotsendilise kasvuga sellele mahajäämusele natukene järgi. See kindlasti ei rahulda inimesi lõpuni, aga eks need soovid ja võimalused ongi alati erinevad. Minu eelistus oleks see, et see palgajärje järelejõudmine toimuks igal aastal pigem regulaarselt väiksemate vahemikega, kui et on mitu aastat kannatus ja siis teeme nagu suuremate sammudega," rääkis Taro.

Allikas: https://www.err.ee/