Rekordarv noori jätkab pärast ajateenistuse lõpetamist tegevteenistuses
03.07.2026
Eelmisel aastal asus ajateenistusse senisest rohkem noori omal soovil ning pärast ajateenistuse lõpetamist jätkas tegevteenistuses kaheksa aasta suurim arv ajateenijaid – 269. Samuti alustas eelmisel aastal Kaitseväe Akadeemias sõjaväelise kõrghariduse omandamist rekordarv uusi kadette.
"2025. aastal asus ajateenistusse omal algatusel 70 protsenti noortest, mis on neli protsendipunkti rohkem kui aasta varem. On rõõmustav, et noored planeerivad üha teadlikumalt nii ajateenistust kui ka võimalikku riigikaitselist karjääri," ütles kaitseressursside ameti (KRA) peadirektor Anu Rannaveski kaitseväekohustuse täitmise ja kaitseväeteenistuse korraldamise 2025. aasta aruande tutvustamisel.
Rannaveski sõnul on ajateenistus oluline kasvulava nii tegevteenistuseks kui ka ohvitseriõppeks. "Juba kolm aastat järjest on pärast ajateenistust jätkanud tegevteenistuses üle seitsme protsendi ajateenistuse lõpetanutest, mis on 2021. aastaga võrreldes kolme protsendipunkti võrra rohkem. Huvi sõjaväelise karjääri vastu näitab ka see, et eelmisel aastal alustas kaitseväe akadeemias õpinguid rekordarv uusi kadette – 121," ütles ta.
Tegevteenistusse värbamisel on jätkuvalt prioriteediks komplekteerida kaitseväe akadeemia põhikursus ning täita Scoutspataljoni ja üksuste ajutiste instruktorite ametikohad.
Rannaveski sõnul aitavad eesmärki saavutada nii eelmisest aastast tegevväelastele kehtestatud palgatõus kui ka suurem vastuvõtt kaitseväe akadeemiasse. "Kuigi eelmisel aastal oli meil läbi aegade suurim tegevväelaste arv, jäi seoses uute võimete arendamisega aasta jooksul 3850-ni suurendatud sihttase paraku saavutamata. Kui lisada siia tulevaste ajateenijate lähiaastate demograafiline prognoos, oleme tulevikku arvestades juba praegu alustanud mitme olulise algatusega tegevväelaste värbamiseks," selgitas ta.
Rannaveski tõi näiteks vabatahtliku teenistuse, mis võimaldab paindlikumalt värvata kaitseväkke erineva kogemuse ja oskusteabega inimesi. "Kindlasti on oluline samm taasalustatud kaitseväe akadeemia maaväe nooremohvitseri täiendkursus, kuhu saavad sellest nädalast kandideerida sõjalise baasõppe läbinud inimesed, kes soovivad teha karjääripööret riigikaitses. Kõrghariduse olemasolul on neil võimalik saada ohvitseriks pooleteise aastaga," lisas Rannaveski.
Reservväelaste valdkonnas oli 2025. aasta olulisim areng valitsuse otsus suurendada õppekogunemise toetusi, mis olid püsinud muutumatuna ligi kümme aastat.
"On tervitatav, et 2025. aastal suurenes reservväelaste õppekogunemise rahaline toetus 50 protsendini. Positiivne on ka see, et 57 protsenti õppusel osalenutest sai rahalist toetust oma tööandjalt," lisas Rannaveski. Samuti tõi ta esile, et eelmisel aastal kutsuti uue algatusena ellu aasta reservväelase ja aasta reservüksuse konkurss, millega kaasnesid ka rahalised preemiad.
Riigikaitseõpetuse toetamiseks eraldati koolidele üle 312 000 euro. Lisaks käivitati riigikaitseõpetuse preemiaprogramm, mille 26 000-eurone fond tunnustab koolitöötajaid, kes panustavad noorte kaitsetahte kujundamisse ja ajateenistuse populariseerimisse. "Mul on hea meel, et eelmisel aastal omandas Tallinna Ülikoolis riigikaitseõpetuse mikrokraadi 21 uut õpetajat ja et samal aastal Eesti Lennuakadeemiaga käivitatud drooniõppe pilootprogramm on leidnud suure huvi nii õpilaste kui ka õpetajate seas," sõnas Rannaveski.
Rannaveski sõnul asus ajateenistusse möödunud aastal 3621 isikut, neist 45 naised.
"Tulevikku vaadates on selge, et naiste osakaalu kasv ajateenistuses muutub üha olulisemaks. Samuti vajab riigikaitse valdkond kui tööandja oma ridadesse erinevate teadmiste ja oskustega inimesi, sealhulgas naisi – valitsemisala tervikuna pakub selleks ka väga mitmekesiseid võimalusi," ütles Rannaveski.
Allikas: https://www.err.ee/