Toiduabi vajajate arv on vähenenud

04.08.2026

Sotsiaalministeeriumi ja riigi tugiteenuste keskuse tänavune annetatud toiduabi hange on võrreldes eelmisega ligi miljoni euro võrra väiksem, kuna ministeeriumi esindaja sõnul on abivajajate arv vähenenud.

Sotsiaalministeeriumi toiduabi nõunik Aire Johanson rääkis, et tänavu langes hanke maksumus veidi vähem kui miljoni euro võrra. Kui varasemalt oli hanke maksumus pea neli miljonit eurot, siis nüüd on see kolm miljonit eurot. Abivajajate arv on võrreldes 2022. aasta tippajaga vähenenud, seda eelkõige ajutise kaitse saanud abivajajate arvu kahanemise tõttu.

Praeguse arvestuse järgi võib annetatud toiduabi vajajate arv aga edaspidi pigem kasvada kui langeda, ütles Johanson. Seetõttu on uus hange kavandatud suurema vajaduse järgi. Ta selgitas, et kuna abivajajate arv on vähenenud, on eelmisest hankest raha alles ning selle saab suunata uude hankesse.

Annetatud toiduabi on õigus saada majanduslikult raskes olukorras inimestel. Abivajaduse peab kinnitama kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Toimetulekutoetuse saamise tingimused on üle Eesti ühesugused, kuid kohalike omavalitsuste pakutavad sotsiaaltoetused ja -teenused võivad erineda, sest iga vald või linn kehtestab oma korra.

Hanke tingimuste järgi peab abivajaja saama annetatud toiduabi vähemalt kaks korda kuus. "Kui inimene on väga suure abivajadusega, võib ta toiduabi saada lausa iga nädal," sõnas Johanson.

Praeguses hankes on annetatud toiduabi jagamise ametlik partner Eesti Toidupank. Uuele teenusepakkujale on sotsiaalministeeriumil mitmeid ootusi. Johansoni sõnul on kõige olulisem, et toiduabi jagataks igas Eesti maakonnakeskuses vähemalt kaks korda kuus. "Kui on vajadus, siis ka iganädalaselt," lisas ta.

Toidupaki miinimumkaal peab olema viis kuni üheksa kilogrammi. Kui varasemates hangetes oli toidupaki suurus kindlalt määratud, siis seekord võimaldab hange paki suurust kohandada vastavalt abivajajate arvule. 

"Igas kvartalis teatame teenusepakkujale, kui suure toidupaki eest me järgmises kvartalis tasume," rääkis Johanson. Tavaliselt on toidupakid siiski suuremad kui miinimumnõue. "Meie maksame fikseeritud kilode eest," selgitas ta. Olenevalt annetatud toidu hulgast võivad pakid olla märgatavalt suuremad.

Toidu kättesaadavus on Eesti eri piirkondades erinev. Tallinnas ja Tartus annetatakse toitu rohkem, mõnes teises piirkonnas aga vähem.

Tänavu soovib sotsiaalministeerium, et teenusepakkuja kavandaks ja rakendaks piirkondlikke algatusi, mis toetavad majanduslikes raskustes olevate inimeste, eelkõige vanemaealiste, üksikute inimeste ja töötute kaasamist kogukonnaellu. Eesmärk on vähendada sotsiaalset eraldatust, suurendada iseseisvat toimetulekut ja soodustada vabatahtlikku panustamist.

Näiteks saavad sihtrühma kuuluvad inimesed aidata komplekteerida toidupakke ja neid abivajajatele jagada. Samuti võib korraldada koolitusi, kus õpetatakse päästetud toiduainetest toitu valmistama. Toidu jagamise punktidesse saab kutsuda ka sotsiaaltöötajaid ja võlanõustajaid, et pakkuda abivajajatele täiendavat nõustamist.

Johansoni sõnul on praegu suurim risk see, kas annetatud toitu jätkub kõigile abivajajatele. Kliimaministeerium valmistab ette jäätmeseaduse muudatusi, mille üks eesmärke on vähendada toidujäätmete teket. "Me väga loodame, et kauplused hakkavad rohkem toitu annetama, et nad ei peaks seda ära viskama," ütles Johanson.

Allikas: https://www.err.ee/