Rahandusministeerium prognoosib riigi rahandusele pingelist seisu
27.08.2026
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kiireneb majanduskasv sellel aastal 2,5 protsendini, tuleval aastal on aga oodata 2,3-protsendilist kasvu. Riigi rahanduses on oodata pingelist olukorda, sest eelarvepuudujääk ulatub järgmisel aastal 4,5 protsendini ja valitsussektori võlakoormuse kasv on üks Euroopa Liidu kiiremaid.
Suvine majandusprognoos, mis on aluseks järgmise aasta eelarveotsuste tegemisele, toob välja, et tänavu kasvab SKP 2,5, tuleval aastal 2,3 ja 2028. aastal 2,4 protsenti.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti majandus olnud üks Euroopa parimaid: meil on olnud kiire kasv ja madal hinnatõus.
"Tänavune kasv 2,5 protsenti on ikka väga silmapaistev üldiste majanduste katkestuste juures," sõnas Ligi.
Prognoosi kohaselt toetab sellel aastal kasvu eelkõige sisenõudlus, aga ka eksport. Sisenõudlusele annab tõuke ühtlase maksuvaba tulu kehtestamine, mistõttu on netopalgafondi kasv ligi kümme protsenti.
Riigi rahanduses on olukord lähiaastatel pingeline. Tänavu kasvab eelarvepuudujääk kaitsekulude tõusu ja tulumaksu muudatuste tõttu 4,4 protsendini SKP-st.
Tuleval aastal ulatub puudujääk 4,5 protsendini, sest kaitsekulud suurenevad veelgi ning valitsussektori investeeringute tase püsib kõrgel: suurenevate ühtekuuluvuspoliitika programmide väljamaksete toel jätkub välisvahendite intensiivne kasutamine ning Rail Balticu ehitus käib täismahus. Seejärel hakkab puudujääk prognoosi kohaselt sammhaaval kahanema, jõudes 2030. aastaks 2,9 protsendini SKP-st.
Eelarvepuudujäägi suurenemist üle EL-i asutamislepingus lubatud kolme protsendi piiri võimaldab kaitsekulude vabastusklausel, mille kehtivus lõpeb aastal 2029.
Valitsussektori võlakoormus suureneb sellel aastal 25,9 protsendini SKP-st. Võlakoormust kasvatab eelkõige suur eelarvepuudujääk, mille rahastamiseks suureneb riigi laenuvajadus.
Riigivõla intressikulu ulatub tänavu 239 miljoni euroni, jäädes kevadprognoosiga samasse suurusjärku. Püsiv finantseerimisvajadus suurendab võlakoormust järgnevatel aastatel keskmiselt ligi kolme protsendipunkti võrra aastas ning 2030. aastaks ulatub valitsussektori võlg 38,6 protsendini SKP-st.
Ehkki valitsussektori võlakoormus on Eestis Euroopa Liidu üks madalaimad, tõdetakse suvises majandusprognoosis, et selle kasv on üks Euroopa Liidu kiiremaid.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ütles prognoosi tutvustusel, et Soome riigivõlg on peaaegu 90 protsenti SKP-st ning sealne ühiskond on ekspertide tasemel teavustanud, et selle võlakoormuse pidurdamine on niivõrd suur ülesanne, et seda ei õnnestu ühe parlamendikoosseisuga teha.
"Sisuline pool on poliitiline küsimus, aga ekspertpoolelt on ju arusaadav, et see võtab aega," lausus Lättemäe.
Suveprognoosi kohaselt parandab Eesti ekspordivõimalusi olulisemate ekspordipartnerite majanduste olukorra edenemine.
Lähis-Ida konflikt ei ole laiemalt hindadesse jõudnud. Lättemäe märkis, et kui veebruari lõpus sai maailma kaubaveost 20 protsenti üleöö takistatud, oli hirme päris palju, kuid tuleb tõdeda, et kardetud defitsiite ja hinnatõuse pole tegelikult toimunud.
"Hinnatõus on küll toimunud, aga kütus pole otsa saanud ja üllatavalt sujuvalt ja sitkelt on maailm sellega hakkama saanud," lausus Lättemäe.
Prognoosi kohaselt kiireneb hinnakasv selle aasta sügiskuudel, kuid tervikuna jääb inflatsioon tänavu märksa aeglasemaks kui eelmisel aastal.
"Inflatsioon on olnud üllatavalt tagasihoidlik," tõdes Lättemäe. "Kevadel ootasime neljaprotsendilist inflatsiooni, praegu on siin numbriks 3,2".
Majapidamiste tarbimist toetavad rahandusministeeriumi prognoosi järgi tulumaksusüsteemi muudatus, hinnakasvu aeglustumine ning paranev kindlustunne. Ehkki 700-eurose ühtlase maksuvaba tulu kehtestamine tõstab keskmist netopalka, on töötasu kasv erineva sissetulekuga inimeste jaoks ebaühtlane.
Töötuse määr peaks prognoosi kohaselt järgmistel aastatel langema oma loomuliku taseme, kuue protsendi juurde.
Investeeringute tase jääb järgmistel aastatel pisut allapoole pikaajalist keskmist, eelkõige on tagasihoidlikud investeeringud uutesse eluasemetesse.
Eluasemete keskmine intressimäär on prognoosi järgi kõrgem kui enne kiire hinnatõusu algust 2021.-2022. aastal. Ehitustegevust hoogustavad aga eelolevail aastail Rail Balticu ehitus ja hoonete renoveerimine.
Rahandusministeerium ootab prognoosi kohaselt, et Eesti eksport kasvab järgmistel aastatel enam-vähem kooskõlas välisnõudluse kasvuga, töötleva tööstuse toodangumahud kasvavad ja tööstussektor taastab pisut oma osakaalu majanduses.
Allikas: https://www.err.ee/