UUS SÜSTEEM ⟩ Tavaline töötervishoiukontroll võib peagi päästa elusid

15.09.2026

• Tervisekassa käivitab töötervishoius katseprojekti südame-veresoonkonnariskide varaseks avastamiseks.
• Fookuses on 40–65-aastased töötajad, kelle riski hinnatakse töötervishoiuvisiidil mudeliga SCORE2.
• Need, kellel on suur risk, nõustatakse ning suunatakse perearsti jälgimisele ja ravile.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis endiselt peamine surmapõhjus, niites sageli just parimas eas töötajaid. Selle mure lahendamiseks lükkab Tervisekassa käima uudse projekti, mis muudab tavapärase kontrolli töötervishoiuarsti juures elupäästvaks filtriks, püüdes varjatud terviseriskid kinni ammu enne, kui inimene ise end haigena tunneb.

Tervisekassa hakkab koos kuue töötervishoiuteenuse osutajaga katsetama uut mudelit, et avastada tööealiste inimeste südame-veresoonkonnahaiguste riskid senisest oluliselt varem. Algatuse põhieesmärk on tagada, et need, kellel on suurem risk haigestuda veresoonkonnahaigustesse, sujuvalt jõuaksid edasisele jälgimisele ja neile vajaliku ravini.

Keskmes on 40–65-aastased töötajad

Uus koostöömudel on sündinud töötervishoiuarstide, perearstide ja kardioloogide ühistöös. Katseprojekti raames hindavad töötervishoiuarstid tavapärase kontrolli käigus 40–65-aastaste töötajate terviseriske ning katsetavad uut viisi, kuidas töötervishoiuarst ja perearst saaksid sujuvamalt infot vahetada.

Tähelepanu all on eelkõige need inimesed, kel pole veel südame-veresoonkonnahaigust diagnoositud, kuid kelle tervisenäitajad viitavad ohtlikule olukorrale. Samuti kaasatakse inimesed, kellel haigus on juba diagnoositud, ent kes ei ole arsti jälgimise all ega tegele aktiivselt raviga. Fookuses on aterosklerootiliste haiguste, näiteks südame isheemiatõve, ajuvereringe häirete ja alajäsemete ateroskleroosi ning nende tüsistuste ennetamine.

Südamehaigused koormavad nii tervist kui ka eelarvet

Eestis on südame-veresoonkonnahaigused esimesel kohal surmapõhjuste seas, olles süüdi ligi pooltes surmajuhtumites. Lisaks võtavad need haigused inimestelt umbes kolmandiku tervena elatud eluaastatest.

Praegu on märkimisväärsel osal tööealistest inimestest kõrge või väga kõrge risk haigestuda. Vereringehaigused ei laasta aga ainult tervist, vaid koormavad ka tervishoiueelarvet, nõudes igal aastal keskmiselt 203 miljonit eurot.

Tervisekontrollist peab lähtuma teekond ravini

Tervisekassa töötervishoiu peaspetsialisti Daisy Maryjane Hydesi selgituste kohaselt peitub töötervishoius tohutu ennetuslik potentsiaal. Paljud inimesed satuvad sinna rutiinselt ka siis, kui neil pole veel ühtegi põhjust oma murega perearsti poole pöörduda.

Uue projekti siht ongi leida riskirühma kuuluvad inimesed varem üles ja luua neile selge teekond tervenemiseni. Nii ei jää tuvastatud oht lihtsalt märkeks tervisekontrolli paberil, vaid inimene jõuab õigel ajal edasise jälgimise ja ravini. Tervisekassa eesmärk on vähendada seeläbi haigustest tulenevat tervisekadu ja hoida ära inimeste töövõime langust. Ühtlasi soovitakse luua pikaajalist lisaväärtust tööandjate investeeringutele, mis nad on teinud oma töötajate tervisesse.

Kuidas hindamine täpsemalt välja näeb?

Riskitaseme määramiseks kasutavad töötervishoiuarstid Euroopa Kardioloogide Seltsi tunnustatud riskimudelit SCORE2. Kui selgub, et töötajal on kõrge või väga kõrge risk, saab ta lisanõustamise ja esmase ennetusplaani. Et ravi ja soovitused ei jääks soiku, suunatakse inimene seejärel kohe perearsti hoole alla.

Tervisekeskuse Corrigo tegevjuht Merle Harjo nendib, et praegu kipuvad paljud riskitegurid jääma õigel ajal märkamata, mistõttu võib vajalik sekkumine hiljaks jääda või patsient lihtsalt raviteekonnal takerduda.

Uus mudel annab tema sõnul töötervishoiule võimaluse panustada ennetustegevusse senisest veelgi kaalukamalt. Regulaarne kontakt töötajaga loob head tingimused ohtude varajaseks märkamiseks, see omakorda aitab leida sobiva ravi enne, kui inimese töövõime langeb ja kujunevad tõsised tervisekahjud.

Üle-eestiline haare

Projekt lükatakse käima 1. oktoobril 2026. aastal. Et katta eri piirkondi ja hinnata mudeli sobivust erinevatele tööealistele sihtrühmadele, viiakse katseprojekt ellu koos partneritega üle kogu Eesti.

Esimeses etapis löövad kaasa Corrigo OÜ, HeBa Clinic OÜ, Esmed Töötervishoid OÜ, SA Viljandi Haigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja Meliva AS. Ettevõtmist rahastatakse osaliselt Euroopa Liidu vahenditest.

Allikas: https://tervis.postimees.ee/