Eesti Energia koondamislöök tabab kõige valusamalt Ida-Virumaad

05.11.2026

Eesti Energia 30 miljoni euro suuruse kärpekava raskus langeb töökohtade kaotamisele, mis toob kontsernile 20 miljonit eurot säästu ja tabab enim Ida-Virumaa tööstusüksusi.

Kuigi riigi energiafirma teatas üheksa kuu puhaskasumi 36% kasvust 42,1 miljoni euroni, käivitati paralleelselt ulatuslik kulude kokkutõmbamine. Kontserni finantsjuht Marlen Tamm selgitas, et hoolimata headest tulemustest tuleb 2027. aastaks püsikulusid vähendada ligikaudu 30 miljoni euro võrra. Kaks kolmandikku sellest hiigelsummast ehk ligikaudu 20 miljonit eurot aastas võetakse tööjõukulude arvelt.

Eesti Energia aastane palga- ja tööjõukulu ulatub praegu 200 miljoni euroni. Ametikohtade 10% vähendamine kahandab ka seda kulu kümnendiku võrra. Ülejäänud 10 miljonit eurot säästetakse hooldus- ja teenuslepingute ning muude tegevuskulude arvelt.

Septembri lõpus töötas kontsernis 4334 inimest. Nendest koondamisele läheb Tamme sõnul hinnanguliselt 10%. Täpne arv selgub novembri lõpus pärast kollektiivse koondamise konsultatsioone.

Löök tabab eelkõige Ida-Virumaad ja ulatub juhtideni

Esialgses koondamisteates märgitud 390 koondatavast ametikohast langeb põhirõhk kahele põlevkivi- ja tööstusettevõttele: Enefit Industry ja Enefit Power võivad kaotada kokku hinnanguliselt 330 ametikohta. Finantsjuhi sõnul asuvad need töökohad suures osas Ida-Virumaal. Ülejäänud kärped jagunevad Eesti muude piirkondade ning Läti, Leedu ja Poola vahel. Tootmises kärbitakse tugiteenuseid, samal ajal kui elektrijaamade ja õlitööstuse operaatorite ametikohad jäävad alles.

Peakontori tasandil tõmmatakse koomale kesksed tugiteenused – IT, personalitöö, turundus ja finants. Tamm kinnitas, et koondamised ulatuvad ka juhtimistasandi ametikohtadeni, samas alles jäävate töötajate ja juhtide palkade kärpimist plaanis ei ole.

Elektrilevis kollektiivset koondamist ei tule, kuid üksikuid ametikohti vähendatakse ka seal. Kinnitatakse, et see ei mõjuta sügistormides ja talvel tekkivate rikete likvideerimise kiirust.

Kasum kasvab, kuid laenukoorem pitsitab

Põhjus, miks kasumlik riigifirma sedavõrd valusalt kulusid kokku tõmbab, peitub laenudes ja energiaturu tulevikus. Ettevõtte netovõlg on kerkinud 1,29 miljardi euroni ning netovõla ja kulumieelse ärikasumi (EBITDA) suhe on 3,87x.

Tamme sõnul on ettevõtte võlatase kasumiga võrreldes endiselt kõrge ning püsikulude kärpimine on otseselt vajalik, et kaitsta investeerimisjärgu krediidireitingut. See hoiab ära laenuraha kallinemise ja tagab ligipääsu kapitalile. Lisaks peab ettevõte arvestama energiaturgude ettearvamatusega, mis võib tulevikus teenimisvõimet järsult kahandada.

Üks arengufaas on läbi

Koondamiste kõrval näitavad majandustulemused investeeringute järsku kukkumist. Kontserni üheksa kuu investeeringud vähenesid aastaga 321,6 miljonilt eurolt 194,9 miljonile eurole, sealjuures taastuvenergia ja elektrimüügi investeeringud kukkusid ligi neli korda, 122,6 miljonilt 31,4 miljoni euroni.

Marlen Tamme kinnitusel on kontsern jõudnud ühe arengufaasi lõppu. Piirkonda on toodud suur hulk taastuvenergiat, kuid praegustes turuoludes kaasnevad uute tuule- ja päikeseparkide ehitamisega kõrged riskid. Seetõttu vajavad uued projektid tulukindlust tagavaid meetmeid ning ettevõte suunab fookuse juhitavate tootmisvõimsuste riigihankele.

Täiendavaid koondamislaineid kontsernil praegu kavas ei ole, kuid lõplikult ei soovinud finantsjuht neid välistada, nentides, et tegevuskulusid tuleb ka edaspidi kohandada vastavalt turuolukorrale.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/