Tööturu taastumine oli kolmandas kvartalis oodatust aeglasem. Noorte töötus püsib endiselt kõrge
16.11.2026
Statistikaameti andmetel tõusis 15–74-aastaste töötuse määr 2026. aasta III kvartalis 7,9%-ni. See on 1,3 protsendipunkti rohkem kui eelmises kvartalis ja 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta tagasi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kirsti Meleski sõnul näitavad värsked andmed, et tööturu taastumine kulgeb prognoositust aeglasemalt, kuid erinevate andmeallikate koosvaates püsib tööturg stabiilne.
Töötuse kasvu taga on eelkõige hõive vähenemine
Kolmandas kvartalis oli statistikaameti andmetel töötuid 58 700, mida on 9700 võrra rohkem kui teises kvartalis. Samal ajal vähenes hõivatute arv 8500 võrra. Tööhõive määr langes 67,7%-ni, mis on 0,9 protsendipunkti vähem kui eelmises kvartalis. Sealjuures püsis tööhõive maht sisuliselt muutumatuna.
Tööjõus osalemise määr püsis samuti sisuliselt muutumatuna, tõustes 73,4%-lt 73,5%-ni. Eesti püsib endiselt nende riikide seas, kus tööjõus osalemine on Euroopa üks kõrgemaid, samuti on võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrge tööhõive määr. Ka töötuse määr on Euroopa riikide võrdluses kõrgemate seas, kuivõrd suur osa tööealisest elanikkonnast soovib ja on valmis tööturul osalema.
Registriandmed näitavad tööturu suhtelist stabiilsust
Tööjõu-uuringu kõrval jälgib ministeerium regulaarselt registripõhiseid tööturuandmeid. Nende järgi vähenes töökohtade arv III kvartalis aastatagusega võrreldes keskmiselt vaid 0,1%. See näitab, et registrite põhjal on töökohtade arv püsinud aasta lõikes stabiilne ja töökohtade arvu suurt langust ei paista.
Töötukassa andmed näitavad ka muutusi registreeritud töötute arvus, st nende töötute arvus, kes on pöördunud töötukassasse ja end töötuna arvele võtnud. Registreeritud töötuse määr langes kolmandas kvartalis 5,5%-ni, mis on madalaim tase alates 2020. aastast. 2025. aasta tööjõu-uuringu andmetel otsis töötukassa kaudu tööd 65% kõigist töötutest. Varasemad andmed näitavad, et registreerimata töötute seas on keskmisest rohkem noori ja lühikese töötuse kestusega inimesi, kes otsivad tööd iseseisvalt. See aitab selgitada, miks üldine töötus võib suureneda ka siis, kui registreeritud töötus langeb.
Noorte töötus püsib endiselt kõrge
15–24-aastaste töötuse määr tõusis kolmandas kvartalis 23,7%-ni ja ei ole langusesse pöördunud. Noorte andmete puhul võib kvartaalne töötuse määr olla väga kõikuv, kuid sellest olenemata vajab noorte töötus vajab jätkuvat tähelepanu. Samas suurenes ka noorte tööturul osalemine, st tööturule sisenes ka rohkem noori.
Kolmanda kvartali 7,9% töötuse määr oli kõrgem kui peamistes 2026. aasta majandusprognoosides eeldatud. Tulemus ei ole Eesti viimaste aastate võrdluses erakordne, kuid see ei kinnita senist ootust, et töötus hakkab 2026. aastal järk-järgult vähenema.
Samas oli töötukassa andmetel III kvartalis igal kuul pakkumisel üle 5000 vaba töökoha ja see on 2026. aastal järjepidevalt kasvanud. Töö leidmise võimalusi tekib juurde ja see annab signaali, et majanduse kasvamise jätkudes hakkab ka töötus järk-järgult vähenema. Majanduse paranemine ei kajastu tööturu näitajates alati kohe, sest ettevõtted võivad olla uute töötajate värbamisel ettevaatlikud.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/