Ehitajatel on nüüd paremad võimalused saamata jäänud töötasu väljanõudmiseks
22.09.2022
21.09. võeti vastu Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus 599 SE.
Riigikogu võttis 21.09. vastu seadusemuudatused, millega ehitajad saavad võimaluse nõuda saamata jäänud töötasu ettevõtjalt, kes tellis nende tööandjalt ehitustöid.
- Töötaja peab esmalt töötasu nõudega pöörduma oma tööandja vastu.
- Kui töötasu ei õnnestu nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest kätte saada, saab töötasu nõuda ettevõttelt või FIE-lt, kes ehitustööd tellis.
- Ehitustööde tellija vastutab iga saamata jäänud kuupalga kohta ühe alampalga ulatuses, mis on 2022. aastal 654 ja 2023. aastal 725 eurot.
„Astume ehitusvaldkonnas sammukese Põhjamaadele lähemale sellega, et töötajatele palkade maksmise eest vastutab ka tööde tellija. Just selles sektoris kohtame sagedamini väikefirmade ja töötajate üle laskmist, mistõttu võtame kasutusse Soomes hästi toiminud vastutuse jagamise tarneahela sees,“ selgitas tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Ministri sõnul on Eesti tööandjad üldiselt kohusetundlikud ja hoolivad oma töötajaist. „Aga head tööandjad vajavad konkurentsis tuge, et nad saaksid samamoodi jätkata. Seadusemuudatus toimib ka nende kasuks,“ ütles minister Peterson. Ta lisas, et tööde tellijal on nüüd igal juhul mõistlik veenduda, et alltöövõtja täidab oma kohustused töötajate ees.
Alltöövõtu tellijal tuleb enne tööde tellimist kontrollida lepingupartneri usaldusväärsust, näiteks senist maksekäitumist sotsiaalmaksu tasumisel. Kui see on tegemata jäänud, vastutab ta ühe alampalga ulatuses iga saamata jäänud kuupalga kohta.
Paremad võimalused saamata jäänud töötasu nõudmiseks puudutavad kõiki ehitajaid ja tööandjaid, kes teevad hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid.
Lisaks täiendatakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole. Ebasoodne kohtlemine võib seisneda näiteks selles, et tööandja annab töötajale vähem tööd, jätab ta ilma ettevõttesisestest hüvedest või kohtleb töötajat muul ebasoodsal viisil peale seda, kui töötaja on kohtu või haldusorgani poole pöördunud.
Seadusemuudatustega viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Muudatused jõustuvad kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Rohkem infot: Riigikogu.ee