Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Tööandjal on õigus korraldada töötaja tööd ning veenduda, et tööülesanded täidetakse kokkulepitud viisil. Seetõttu on üldjuhul lubatud töö tegemise kontrollimine, tagasiside küsimine ja töö kvaliteedi jälgimine. Tööandja vastutab töö tulemuse ja ohutuse eest ning ilma teatud järelevalveta ei ole tal võimalik oma kohustusi täita.
Samas on tööandja kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Tööandja järelevalve peab olema mõistlik, proportsionaalne ja selgelt tööülesannetega seotud. Kontroll ei tohi muutuda liialt intensiivseks ega luua olukorda, kus töötaja tunneb end alavääristatuna, pideva surve all või hirmutatuna.
Juhul, kui tööandja rikub oma kohustusi, näiteks kohustust austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi, on töötajal esimese sammuna võimalik tööandjat hoiatada. Hoiatuse eesmärgiks on anda teisele poolele võimalus oma käitumise parandamiseks. Hoiatus peaks sisaldama rikkumise kirjeldust, millist käitumist oodatakse edaspidi ja mõistlikku aega rikkumise kõrvaldamiseks.
Kui töötaja tunneb, et tööandja käitumine ei ole enam tavaline töökorralduslik kontroll, vaid pigem vaenulik või alandav suhtumine, on soovitatav olukord kirja panna, tuua välja konkreetsed juhtumid ja arutada teemat esmalt juhiga. Kui olukord ei parane, võib pöörduda ka personaliosakonna, töötajate esindaja või usaldusisiku poole.
Kokkuvõtlikult on tööandjal õigus kontrollida töö tegemist, kuid ta peab tegema seda mõistlikult, läbipaistvalt ja töötajate väärikust austades. Juhul, kui kontroll muutub põhjendamatult intensiivseks või tekitab töötajas püsiva ebaturvalisuse tunde, on igati põhjendatud rääkida sellest tööandjaga.
Allikas: https://www.tooelu.ee/
26.01.2026