Tööandja ei lubanud verejooksuga rasedal keset tööpäeva arsti juurde minna

Töötaja sõnul tekkis tal tööl olles erakorraline terviseseisund ehk rasedusaegne verejooks. Ta palus tööandjalt luba pöörduda viivitamatult arsti poole, kuid tööandja keeldus sellest. Naisel on seejuures keeldumise kohta kirjalik tõendusmaterjal – vestlus.

Terviseseisund on ametlikult dokumenteeritud ka digiloos, kus on fikseeritud rasedusaegne verejooks, raseduse katkemise oht ja pöördumise kiireloomulisus. Töötaja sõnul oli viivitamine ohtlik nii tema tervisele kui ka rasedusele, sest ta riskis töökohal teadvuse kaotusega.

Tugevas stressis ja tervislikult haavatavas seisundis olnud naine esitas samal päeval käsitsi kirjutatud töölepingu ülesütlemise avalduse. Töösuhe lõpetati päeval, mil naine viibis tegelikult juba erakorralise meditsiini osakonnas (EMO).

Töötaja märgib, et talle ei ole siiani esitatud ametlikku töölepingu ülesütlemise käskkirja ega muid dokumente allkirjastada.

Enne seda intsidenti ei olnud töötajal tööandjaga olnud ühtegi distsiplinaarset probleemi. Samuti polnud talle tehtud hoiatusi ega etteheiteid tööülesannete täitmise või töökultuuri kohta. Ta ei olnud ka põhjenduseta puudunud.

Praeguseks on naine jäänud rasedana tööta ja on toimunu tõttu tugevas stressis. Juhtunu on tõstatanud küsimuse, kas tööandja käitumine oli seaduslik olukorras, kus töötaja tervis ja rasedus olid vahetus ohus.

Töölepingu seadus sätestab, et tööandja peab võimaldama rasedale töötajale vaba aega arsti juures käimiseks, kui seda ei ole võimalik teha väljaspool tööaega. Samuti on rasedaga töölepingu lõpetamine seadusega rangelt reguleeritud.