HEA TEADA | Ekspert selgitab, kuidas palk ja tööstaaž kujundavad sinu tulevast pensioni
12.05.2026
Eesti pensionisüsteem põhineb kolmel sambal, millest igaühel on oma roll inimese pensionipõlve sissetuleku kujundamisel.
Kuigi süsteem on aastate jooksul muutunud, on peamine põhimõte jäänud samaks ehk nii töötatud aastad kui ka teenitud palk mõjutavad otseselt pensioni suurust. Kuidas sinu tööstaaž sinu tulevast pensioni mõjutab, räägib Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.
Esimene sammas sõltub nii tööstaažist kui sissetulekust
Riiklik ehk esimene pensionisammas toimib solidaarsuspõhimõttel ja seda rahastatakse sotsiaalmaksu kaudu. Töötaja palgalt makstavast 33% sotsiaalmaksust suunatakse 13% ravikindlustuseks ning ülejäänu praeguste pensionäride toetamiseks.
Vanaduspensioni saamiseks peab inimesel olema vähemalt 15 aastat tööstaaži. Pensioni suurus kujuneb aga mitmest erinevast komponendist. Ühelt poolt on olemas baasosa, mis on kõigile võrdne, kuid lisaks sellele arvestatakse pensioni suurusesse nii enne 1999. aastat kogutud staažiosakud kui ka hilisemad kindlustusosakud, mis sõltuvad makstud sotsiaalmaksu suurusest.
Alates 2021. aastast lisandus süsteemi ka ühendosa, mis koosneb kahest osast: üks on kõigile võrdne solidaarne komponent ning teine sõltub inimese palgast ja tasutud maksudest. Seega on kujuneb välja selge seos. „Mida kõrgem palk ja pikem tööstaaž, seda suurem ka riiklik pension. Neil, kelle tööstaaž jääb alla 15 aasta, on õigus rahvapensionile,“ sõnas Madisson. Selle aasta 1. mai seisuga on rahvapension 414,1 eurot ning selle suurus ei sõltu varasemast töötamisest ega sissetulekust.
Teises sambas saab igaüks oma panust suurendada
Kogumispension ehk teine sammas toimib põhimõttel, et iga inimene panustab ise oma tulevikku. Selle süsteemi kohaselt peetakse pensionifondi laekuv summa kinni sinu brutopalgast, millele riik lisab omakorda 4% sotsiaalmaksu arvelt. Alates eelmisest aastast muutus süsteem veel paindlikumaks ehk senise 2% omaosaluse panust on võimalik tõsta 4% või lausa 6%. See tähendab, et suurema panuse korral kasvab ka kogunev pensionivara.
„Mida suurem on inimese töötasu, seda rohkem koguneb teise sambasse ka sissemakseid ja kasvab kindlustunne pensionipõlveks,“ ütles Madisson. Kuna sissemaksed teise sambasse tehakse brutopalgast enne maksude mahaarvamist, on tegemist efektiivse viisiga pikaajaliseks säästmiseks
Kolmas sammas pakub paindlikkust ja maksusoodustust
Kolmas pensionisammas on vabatahtlik ning annab inimestele võimaluse ise otsustada, kui palju ja millal pensioniks raha kõrvale panna. Erinevalt esimesest ja teisest sambast ei ole see otseselt seotud tööstaaži või sissetulekutega, kuid pikaajaline järjepidev kogumine mängib siin Luminori pensionifondide fondijuhi sõnul võtmerolli.
Lisaväärtust pakub selle samba puhul tulumaksusoodustus. Maksuvabalt saab investeerida kuni 15% aastasest brutosissetulekust või kuni 6000 eurot aastas. Sellest suuremad sissemaksed on küll lubatud, kuid neile maksusoodustus ei laiene.
„Kuigi kõik kolm pensionisammast on erinevad, seob neid inimese enda panus ja valikud. Tööstaaž ja palk mõjutavad küll tugevalt esimest ja teist sammast, kuid teadlik tegutsemine, näiteks kõrgema maksemäära valimine või kolmandasse sambasse investeerimine, võib pensioni märkimisväärselt suurendada,“ märkis Madisson. „Oluline on järjepidevus ja läbimõeldud otsused, sest mida varem ja teadlikumalt pensioniks koguma hakata, seda kindlam on tulevikus sissetulek.“
Allikas: https://arileht.delfi.ee/