Palgainfo muutub tööle kandideerijale nähtavamaks

Neli peamist muudatust:

• Palgavahemiku avalikustamine: tööandjal peab avaldama kandidaadile eeldatava töötasu või selle vahemiku kirjalikus vormis enne esimest töövestlust.
• Varasema töötasu küsimise keeld: värbamisprotsessis on edaspidi selgesõnaliselt keelatud uurida kandidaadi eelmise palganumbri kohta.
• Õigus palgast rääkida: tööandjad ei või keelata töötajatel oma sissetuleku üle arutlemast.
• Võrdse tasu põhimõte: töölepingu seaduses sätestatakse senisest selgemalt, et naised ja mehed peavad saama võrdse või samaväärse töö eest võrdset tasu.

Edaspidi peab tööandja avaldama eeldatava töötasu või selle vahemiku kirjalikus vormis töökohale kandideerijale enne esimest töövestlust. Eesmärk on anda kandidaadile võimalus palgaläbirääkimisteks valmistuda ning soovi korral konkursil osalemisest loobuda. Muudatused säästavad tööandja ning kandideerija aega juhul, kui palgatingimused ei ühti osapoolte nägemusega.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo hinnangul on töötasu üks olulisemaid kaalukeeli töökoha valikul ning inimestel peab olema võimalik teha teadlikke otsuseid juba värbamisprotsessi alguses. „Palgainfo varasem avaldamine ning suurem läbipaistvus aitavad vähendada põhjendamatuid palgaerinevusi ja kujundada õiglasemat tööturgu,“ lisas Keldo.  

Vastuvõetud muudatustega täpsustatakse selgemalt keeld küsida kandidaadi varasema või praeguse töötasu kohta. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus töötaja varasem palk mõjutab põhjendamatult tema tulevast töötasu ja -tingimusi.  

Lisaks seatakse töölepingu seaduses tööandjale kohustus tagada naiste ja meeste võrdväärse töö võrdne tasustamine. Seesama põhimõte on soolise võrdõiguslikkuse seaduses kehtinud 2004. aastast. See tähendab, et tööandja peab maksma sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu, välja arvatud kui esinevad objektiivsed ja sooneutraalsed põhjused erinevaks tasustamiseks. 

Seaduses leiab oma koha ka Palgapeegel, mille eesmärk on aidata tööandjatel vabatahtlikult analüüsida palgalõhet nende ettevõttes ja seeläbi suurendada tööandjate teadlikkust ning toetada õiglaste palgasüsteemide arendamist ja kasutamist. 

Keldo sõnul ei tulene sageli käärid palkades kellegi soovist diskrimineerida, vaid pigem piisava analüüsi ja teadlikkuse puudumisest. „Palgapeegel ongi loodud selleks, et pakkuda juhtidele mugavat ja automaatset viisi oma organisatsiooni palgasüsteemide hindamiseks ning võimalike kitsaskohtade varajaseks märkamiseks,“ lisas minister. 

Palgapeegel näitab, kas ja kui suur on organisatsioonis sooline palgalõhe. Rakendus annab ülevaate soolise võrdsuse olukorrast organisatsioonis, võimaldab jälgida soolist palgalõhet, keskmisi ja mediaanpalku, samuti töötajate soolist koosseisu ja jagunemist erinevate ametikohtade vahel. 

Ühtlasi on tööandjatele on kättesaadav vabatahtlikuks kasutamiseks tööde väärtuse hindamise metoodika ja tööriist. Niisamuti pakutakse tööandjatele 2026. aasta jooksul tasuta koolitusi tööde väärtuse hindamiseks ja töötasustruktuuride loomiseks projekt PALK kaudu. 

Loe muudatustest pikemalt: Palkade läbipaistvus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Allikas: https://www.mkm.ee/