Töökius, salvestised ja kirjavahetused: kus jookseb piir töökohal?

02.09.2026

Andmehäälingu värskes saates rääkisid saatejuht Geili Keppi, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev ja Andmekaitse Inspektsiooni jurist Mari-Liis Uprus tööelus esile kerkivatest küsimustest. Juttu tuli sellest, millistes olukordades pöördutakse kõige sagedamini Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni poole ning mida tasub tööandjal ja töötajal teada oma õigustest ja kohustustest.

Millal tekivad vaidlused?

Tööinspektsiooni kogemuse järgi on suur osa pöördumistest seotud töösuhte lõpetamisega. Küsimusi tekitavad nii koondamised, töölepingu lõpetamine kui ka olukorrad, kus töötaja või tööandja leiab, et tema õigusi on rikutud.

Sageli hakatakse just sellistes olukordades otsima dokumente, kirjavahetusi või muid andmeid, mis aitaksid toimunut selgitada või oma seisukohti põhjendada, ütleb Logatšev.

Töötajad küsivad üha sagedamini enda andmeid

Mari-Liis Upruse sõnul kasutatakse järjest rohkem õigust küsida tööandjalt teavet enda kohta töödeldavate andmete osas.

Kõige sagedamini soovitakse teada:

• milliseid isikuandmeid tööandja töötleb;
• mis eesmärgil neid kasutatakse;
• millistes dokumentides või kirjavahetustes töötaja andmed sisalduvad;
• milliste otsuste tegemisel on neid andmeid kasutatud.

Taolisi päringuid esitatakse sageli siis, kui töösuhtes on tekkinud erimeelsused või valmistutakse töövaidluseks.

Iseenesest on töötajal õigus sellist teavet küsida ja saada. Tööandja jaoks teeb aga päringutele vastamise lihtsamaks see, kui on olemas hea ülevaade töödeldavatest andmetest, nende säilitamisest ja kasutamisest.

Tööalase suhtluse kanalid tasub kokku leppida

Tööalane suhtlus toimub sageli mitmes erinevas keskkonnas, näiteks e-posti, Teamsi, WhatsAppi või Signali kaudu. Kui tööks kasutatakse korraga mitut kanalit, võib hiljem olla keerulisem vajalikku teavet leida või selgitada, kus konkreetne info asub. Seetõttu soovitatakse tööandjal kokku leppida, milliseid kanaleid tööalaseks suhtluseks kasutatakse, ning need reeglid töötajatele arusaadavalt teatavaks teha (nt töökorralduse reeglites).Kas vestlust võib salvestada?

Saates käsitleti ka küsimust, mis kerkib sageli töökiusu juhtumite puhul: kas vestlust võib salvestada?

Üldjuhul tuleb inimeste teadmata salvestamisse suhtuda ettevaatlikult. Samas on kohtud leidnud, et erandlikel juhtudel võib see olla vajalik tõend olukorras, kus muud võimalust toimunu tõendamiseks ei ole. Oluline on, et salvestist kasutatakse üksnes oma õiguste kaitsmiseks ning seda ei levitata kõrvalistele isikutele. Alternatiivina võib keerulise vestluse järel juhtunu kirjalikult fikseerida ja osapooltele kokkuvõtte saata.

Kui töötaja lahkub, kui palju võib sellest rääkida?

Töösuhte lõppemine tekitab kolleegides sageli küsimusi. Andmekaitse seisukohast ei ole aga üldjuhul vaja teistele põhjendada töötaja lahkumise põhjuseid. Enamasti piisab sellest, kui kolleegidele antakse teada, et töösuhe on lõppenud ning kuidas tööülesanded edaspidi korraldatakse. Eriti ettevaatlik tuleb olla terviseandmete, töövaidluste või muude isiklike asjaolude avaldamisega.

Mida võib endine tööandja uuele tööandjale rääkida?

Praktikas küsitakse tööle kandideeriva inimese kohta sageli tagasisidet tema eelmiselt tööandjalt. Endine tööandja võib jagada tööga seotud teavet, näiteks rääkida töötaja ülesannetest, töökogemusest ja professionaalsetest tugevustest. Samas ei ole põhjendatud jagada terviseandmeid, isiklikke probleeme või töövaidlustega seotud üksikasju. Kõige selgem on olukord siis, kui töötaja ise on viidanud inimesele, kellelt soovitust küsitakse.

Konfliktidele tuleb reageerida

Kui töötajate vahel tekivad konfliktid, peab tööandja olukorraga tegelema. Töökeskkond peab olema ohutu nii füüsilise kui ka vaimse tervise seisukohast. Olukorra lahendamisel tuleb koguda ainult sellist teavet, mis on vajalik asjaolude väljaselgitamiseks. Töötajate kirjavahetuse kontrollimine või nende tegevuse jälgimine ei tohiks olla esimene abinõu.

Selged kokkulepped aitavad probleeme ennetada

Andmekaitset ei tasu käsitleda eraldiseisva teemana. Töösuhetes on see seotud igapäevaste küsimustega, alates suhtluskanalite kasutamisest kuni vaidluste lahendamiseni. Mida selgemad on kokkulepped ja töökorraldus ning mida paremini mõistavad pooled oma õigusi ja kohustusi, seda lihtsam on vältida arusaamatusi ja lahendada tekkinud küsimusi.

Episood valmis Euroopa Liidu programmi CERV (Citizens, Equality, Rights and Values) toetusel. Programm toetab privaatsuse ja andmekaitse teadlikkuse suurendamist ning põhiõiguste edendamist Eestis.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/