Warning: getimagesize(https://www.tooelu.ee/UserFiles/Image/News/2656.jpg_frame.jpg): failed to open stream: HTTP request failed! HTTP/1.1 403 Forbidden in /var/www/keemiaa/data/www/keemiaa.eu/libraries/mavik/thumb/generator.php on line 339

Warning: getimagesize(https://www.tooelu.ee/UserFiles/Image/News/2656.jpg_frame.jpg): failed to open stream: HTTP request failed! HTTP/1.1 403 Forbidden in /var/www/keemiaa/data/www/keemiaa.eu/libraries/mavik/thumb/generator.php on line 339

Warning: Division by zero in /var/www/keemiaa/data/www/keemiaa.eu/libraries/mavik/thumb/resizetype/abstract.php on line 39

Kas kaugtöökohad tuleks ka üle hinnata?

Posted in Juristi nõuanded

12318.05.2020

Lugeja küsib: Paljud meie kontori töötajad on tööle tagasi tulemas. Osad on ütelnud, et tahavad jätkata kaugtööl, samas meil on kontoris kõigile korrektsed ergonoomilised töökohad loodud. Olen tööandjana valmis kaugtööd võimaldama, aga kas on mingid nõuded, mida peaksin järgima?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Töölepingu seaduse § 6 lõige 4 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Ehk seadusandja suunab osapooli kaugtöö tegemiseks ja selle tingimustes selgelt kokku leppima. Sotsiaalpartnerid ehk tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid leppisid mõned aastat tagasi kokku ka tingimused, mis võiksid ühes kaugtöö kokkuleppes sisalduda, vt https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Kaugtoo_raam-final.pdf.

Kokku lepitakse see, kui suure osa tööst kaugtööd tehakse, kuidas toimub infovahetus, millal tuleb olla kättesaadav ja muud olulised tingimused. Kuid praegu on meil palju kodukontoris töötavaid inimesi, kelle joaks töö kodukontoris algas eriolukorra väljakulutamisega. Kuna see juhtus üleöö, siis ei olnud aega läbirääkimisi pidada, kõike hoolikalt ette valmistada ning suuremaid plaane teha. Nüüd hakkame vaikselt liikuma tagasi tavalisema elukorralduse juurde ja tööd alustavad ka paljud kontorid.

Kontorisse naasmisega on ilmnenud juba mure, et kuna ei räägitud läbi, kui kaua kodukontoris töötamise periood kestab siis eeldab tööandja ühte ja töötaja teist. Kui tööandja teatab, et kontor on avatud ja annab teada naasmise aja, siis põrkub ta vastuseisule. Töötajad ei soovi (veel) kontorisse naasta.

Kellel sellises olukorras õigus on? Paraku ühest vastust ei ole. Kõik oleneb sellest, milles kokku lepiti või siis õigemini, milles jäeti kokku leppimata. Kui kodutööle minemisel räägiti, et tegemist on eriolukorrast tuleneva vajadusega siis võib eeldada, et kodutöö kokkulepe sõlmiti eriolukorra ajaks, praeguse seisuga, kuni 18.05.2020. Ehk peale eriolukorra lõppemist jätkatakse tööd samadel tingimustel nagu enne.

Võib juhtuda ka nii, et kodutööle mindi eriolukorra ajaks aga töötaja ei soovi temast endast tulenevatel põhjustel (näiteks riskirühma kuuluv perekonnaliige, väikesed lapsed) praegusel hetkel tööle naasta, et hoida kontaktide hulk võimalikult madal. Sellisel juhul peab töötaja tööandjat teavitama, miks ta ei soovi tööle naasta ning andma teada, millal ta seda teeb. Hea usu põhimõttest lähtuvalt sõlmitakse uus kokkulepe selle kohta, millal töötaja tööle naaseb. Kui kokkuleppe sõlmimine ei ole võimalik, on poolte otsustada kas leitakse võimalus töösuhte jätkamiseks või see lõpetatakse. Kuid arvestada tuleb, et lõpetamine on alati kõige viimane võimalus, ehk enne püütakse leida lahendusi, kuidas saaks mõlemale poole sobival viisil koos edasi töötada.

Kui aga jäeti täpsustama kui kaua kodutööd tehakse, tuleb pooltel läbi rääkida, kuidas olukord lahendada. Töötaja, kes (täna) ei soovi kontorisse naasta annab töötajale teada millal või millistel tingimustel ta on nõus kontorisse naasma. Tööandja omakorda saab töötajatele selgitada, miks kontorisse naasmine on vajalik. Selgitamine on eriti oluline, kui töötaja on veendumusel, et tema tööd saab väga edukalt kodukontorist teha. Tööandja aga teab, et kodutööl on puudused.

Läbirääkimiste pidamisel tuleb olla mõistlik ja paindlik mõlemal poolel. Kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua, on võimalik vaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidlusorgani pole, kes siis hakkab vaagima, milles kodutööle minnes kokku lepiti ja kuidas töösuhe selles osas jätkuma peaks. Kuid iga vaidlus on pikk ja aeganõudev ning tekitab pahameelt ilmselt mõlemas pooles seega soovitame seda vältida ning püüda jõuda omavahel mõlemaid pooli enam-vähem rahuldava lahenduseni.

Millega arvestada, kui hakata kodutöölt tagasi kontorisse minema?

  • Kui võimalik, tehke seda järk-järgult – jälgige, et töökohad oleksid paigutatud selliselt, et inimesed saaksid hoida kahemeetrist vahet. Ehk tööle ei tule kõik inimesed korraga, vaid näiteks pooled. Ühes kabinetis töötavad inimesed lepivad omavahel kokku, kes millistel päevadel kontoris on. Seda kindlasti niikaua, kui Terviseameti soovitus distantsi hoidmise kohta kehtib. Hilisemalt lähtuge tervest mõistusest ja konkreetsetest oludest (näiteks, kui palju on kontoris riskirühma kuuluvaid töötajaid).
  • Kaardistage töötajad, kes soovivadki suure osa või täies mahus kodutööl jätkata, kui kodutööl jätkamine on ettevõtte seisukohalt võimalik.
  • Töötajatega, kes avaldavad soovi kodutööle jääda, sõlmige (kirjalikud, näiteks e-kirja teel) kokkulepped.
  • Korraldage töökeskkonna riskianalüüs töötajate töökohtadele, kes soovivad kodutööle jääda. Riskianalüüsi tegemiseks on hea koostada küsimustik, mille töötaja saab ära täita, hinnates ise kas tema kodus olevad tingimused sobivad kaugtöö tegemiseks. Riskihindamise küsimustikule on hea lisada fotod töö tegemise kohast, siis saavad pooled ühtemoodi hindamise tulemustest aru.
  • Kui riskihindamisel selgub, et töötamiskoht ei ole sobiv, on kolm võimalust – tööandja kõrvaldab puudused näiteks soetab sobiva töötooli; lepitakse kokku, et töötaja ise soetab sobiva tooli (kui kaugtöö tegemine on peamiselt töötaja soov) või kaugtöö kokkulepet ei sõlmita ja töötaja jätkab tööd kontoris.
  • Mõelge läbi, kui palju inimesi võib korraga puhkeruumis viibida nii, et distantsi hoidmine on võimalik.
  • Mõelge läbi kuhu paigutada desinfitseerimisvahendid. Rääkige läbi ka see, kes ja kui tihti pindu desinfitseerib. Desinfitseerimisvahendi lauale panemisest ei piisa, kellegi ülesandeks peab olema selle kasutamine.
  • Pange paika (lihtsast e-kirjast piisab) üldised põhimõtted kodutöö tegemisele see aitab vältida hilisemaid arusaamatusi.
  • Leppige kokku ka selles, kas ja millises ulatuses tööandja hüvitab kodus töötamise kulud. Jällegi on oluline sõlmida kokkulepe enne kodutöö alustamist, vastasel juhul võib üks pool eeldada ühte ja teine teist.

Abiks kaugtöö kirjeldamisel ja riskihindamisel korraldamisel saate kasutada kaugtöö juhist:

Allikas: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2656/