Kontrolli käigus hinnati 141 ettevõtet ja 147 tööõnnetuse uurimist. Kuigi enamik tööandjaid järgis uurimise tähtaegu nõuetekohaselt, ilmnes olulisi erinevusi tööandjate ja tööinspektor-uurijate hinnangutes tööõnnetuste tegelike põhjuste osas.
Olulisemad tähelepanekud
- 93% tööandjatest viis tööõnnetuse uurimise läbi 10 tööpäeva jooksul.
- Suurim lahknevus seisnes põhjuste määratlemisel - tööandjad pidasid tööõnnetuse põhjuseks sageli töötaja käitumist, samas kui tööinspektor-uurijad tuvastasid märksa enam puudusi töövahendites ja juhendamises.
- Kokku tuvastati 227 puudust, neist üle poole puudutasid töökeskkonda ja töövahendeid laiemalt.
- 61% kontrollitud ettevõtetest esines rikkumisi.
Mitmel juhul tuli tööinspektor-uurijatel nõuda täiendavat uurimist ning muuta tööandja esialgset hinnangut tööõnnetuse olemuse kohta.
Miks see on oluline?
Tööõnnetuse uurimine ei ole pelgalt formaalsus. Kui tegelik põhjus jääb tuvastamata, on keeruline rakendada tõhusaid meetmeid, mis aitaksid sarnaseid õnnetusi tulevikus vältida.
Sihtkontroll näitas, et lisaks töötajate täiendavale juhendamisele nähakse üha enam vajadust muuta töövahendid ja töökeskkond ohutumaks. Samas püsib probleem, et tööõnnetuse põhjuseid kiputakse taandama üksnes töötaja eksimusele.
Mis edasi?
Tööinspektsioon jätkab tööõnnetuste uurimise kvaliteedi ja rakendatud meetmete kontrollimist ka 2026. aastal. Fookuses on:
- objektiivne uurimine,
- töövahendite ja töökoha ohutuse hindamine,
- juhendamise ja väljaõppe piisavus,
- ajakohane ja sisuline riskianalüüs.
Loe täismahus kokkuvõtet sihtkontrolli tulemustest, sealhulgas statistikat, maakondlikku jaotust, tööandjate ja tööinspektorite hinnangute võrdlust ning näiteid tuvastatud puudustest.
Allikas: https://www.tooelu.ee/
16.03.2026