Riik soovib toetustega lahendada erialade põhist soolist segregatsiooni
11.08.2025
Majandusministeeriumis valminud määruse alusel toetab riik järgnevatel aastatel 2,4 miljoni euroga soolise segregatsiooni vähendamise projekte hariduses ja tööturul. Toetusega rahastatakse tegevusi naiste meelitamiseks loodus- ja täppisteaduste valdkonda ning meeste osakaalu tõstmiseks hariduse, tervishoiu ja heaolu valdkonnas.
Määruse seletuskirja kohaselt on Eestile iseloomulik erinevatest haridusvalikutest alguse saav ja hiljem tööturule üle kanduv naiste ja meeste koondumine erinevatele erialadele. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon oli 2022. aastal Eestis 37,7 protsendiga üks Euroopa Liidu riikide kõrgemaid.
Suur sooline segregatsioon on ka üks soolise palgalõhe peamisi põhjuseid. Kuna pikaajalise strateegia eesmärk on soolist palgalõhet 2035. aastaks vähendada viiele protsendile, peab ministeerium vajalikuks tegeleda palgalõhe tekkimise juurpõhjustega, sealhulgas hariduses ja tööturul soolise segregatsiooni vähendamisega.
Kuigi võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega õpib Eestis keskmisest enam naisi IKT-d, on meeste osakaal IKT, inseneriteaduse, tootmise ja ehituse valdkonnas 70 protsenti. Tööturul on 76 protsenti IKT spetsialistidest mehed.
Ministeerium märgib, et need erialad on aga majanduskasvu mootor ning loodab, et soolise segregatsiooni vähendamisel on positiivne panus riigi majandusele.
"Soolise segregatsiooni vähendamine võiks OECD hinnangul tuua 2050. aastaks Eestile ligi 10 protsenti SKP kasvu elaniku kohta," toob ministeerium määruse seletuskirjas välja.
Hariduse, tervishoiu ja heaolu valdkonnas paistab Eesti koos teiste Balti riikidega Euroopa Liidu võrdluses silma kõige väiksema meeste osakaaluga. Valdkonnaga seotud ametitel tegutsevad kõigist Eesti tööga hõivatud naistest 27 protsenti, meestest aga viis protsenti.
Kui mehi on väga vähe väikeste laste õpetajate seas ja õenduse valdkonnas, siis näiteks kiirabitehnikutest ja parameedikutest on jällegi enamus mehed. Õppejõudude ja kutseõpetajate seas on mehi ja naisi pea võrdselt.
Seega soovibki ministeerium määruse alusel toetada tegevusi, mille eesmärk on suunata naisi enam loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonda ja suurendada meeste osakaalu hariduse, tervishoiu ja heaolu valdkonnas ning edendada soolist tasakaalu kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel.
Toetus ühe projekti kohta peab jääma 200 000 kuni 215 000 euro vahele. Toetus projekti kohta on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest 70 protsenti tuleneb Euroopa sotsiaalfondist ning 30 protsenti moodustab riiklik kaasfinantseering. Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 24 kuud.
Ministeerium toob välja, et miinimum- ja maksimumsumma arvestamisel on võetud arvesse projektide kestust ning kuna toetuse taotlemisel eeldatakse partnerite kaasamist ja koostööd, ei ole mõistlik väikeprojektide rahastamine.
Meetme eelarve on kokku 2,4 miljonit eurot. Maksimaalse toetussumma alusel on taotlusvooru eelarvest võimalik toetada kuni 11 projekti.
Allikas: https://www.err.ee/