Õpetajate palgakorralduse muutmist pidurdavad harjumused ja umbusk

Võru linn ja Kohila vald on mõned näited omavalitsustest, kes on õpetajate palgakorraldust ajakohastanud. Protsessi valmistavad ette ka näiteks Rae ja Märjamaa vald, kuid enamik omavalitsustest ja koolidest eelistavad vana süsteemi.

Eesti koolijuhtide ühenduse juht ja Tartu Erakooli juht Urmo Uiboleht rääkis, et tihti seisab muutus nii õpetajate, koolijuhtide kui ka koolipidajate harjumuste taga.

Eesti linnade ja valdade liidu haridusnõuniku Robert Lippini sõnul on see murekoht.

"Need muutused toimuvad liiga aeglaselt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mis õpetaja ametikoha viis üldtööaja põhimõtetele, on juba aastast 2013. Need muutused võiksid kiiremini toimuda. Teisalt, õpetajad on harjunud teistsuguse lähenemisega ja see rakendumine paraku võtab rohkem aega," sõnas Lippin.

Urmo Uiboleht rääkis oma kogemusest Tartu Erakoolis.

"Me oleme proovinud oma palgakorraldust kaasajastada ja maksimeerida põhipalgaosa, et kõik lisaülesanded võiksid olla tööaja sees. See protsess on iseenesest olnud üsna keerukas ja eeldabki, et kogukondlikult on asjad läbi räägitud ja ja sellel peab olema töötajate toetus ja juhtide võimekus seda ellu viia ja läbi rääkida," ütles Uiboleht.

Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Liis Lehiste rääkis, et üldhariduskoolide juhtide seas tehtud uuring viitas selgelt, et juhid on tööaja arvestamise põhimõtetega kursis, aga siiski on kontakttund kõigile osapooltele tihti kõige arusaadavam ühik.

"See on meil murekoht, et me ei ole suutnud seda kõikidele piisavalt selgeks teha. Kusjuures kitsaskoht ei pruugi olla ainult koolipidaja või koolijuhi tasandil, vaid isegi needsamad õpetajad, kes meil tulevad sellest süsteemist, kus nad on kontakttunnipõhise arvestusega harjunud. Ja seda on võib-olla isegi veel kõige keerulisem muuta – nende enda mõtteviisi."

Eesti haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri ütles, et põhimõtteliselt on plaan ju hea, aga õpetajad suhtuvad umbusuga selle rakendamisse, sest peljatakse, et tööd peab lõpuks rohkem tegema.

"Pigem arvan ja mõned halvemad kogemused ka näitavad, et see pigem on vahest nii olnudki, et öeldakse: näed, aga meil on nüüd ju meie õpetajate palk selline, aga nüüd sa pead tegema selle sees neid nelja ülesannet. Aga kui ta need neli ülesannet muidu enne tegi lisaülesannetena, siis ta sai rohkem raha, kui nüüd saaks."

Teise hirmuna tõi Voltri välja, et ei ole piisavalt hästi kommunikeeritud, miks ei taheta kokku leppida õpetajaga, kui suur on tema vahetu töö õpilastega.

"Et küll kujuneb ja siis õpetaja kardabki. Aga siis kujunebki see, et olen lepingule alla kirjutanud ja direktor tuleb ja ütleb, et sellel nädalal sa annad nüüd 25 või 30 tundi."