Töölepingu seaduse muudatused lubavad 15–17-aastastel töötada kaks tundi päevas

Septembris hakkasid kehtima uued nõuded alaealiste töötamisele, mis reguleerivad eelkõige töötunde. Näiteks võivad õppimiskohuslastest 15–17- aastased töötada õppeveerandi kestel päevas kaks või kolm tundi (kergema töö puhul) ja nädalas kokku 12 tundi. Pool koolivaheajast võivad 15–17-aastased alaealised töötada täiskoormusega.

Muudatused haridusvaldkonnas ehk see, et koolikohustusest saab õppimiskohustus, mis kestab 18. eluaastani, tõid kaasa muudatused töölepingu seaduses, ütles tööinspektsiooni nõustamisjurist Kalev Laul.

"Muudatuse eesmärk on ellu viia hariduse arengukava eesmärki, et noored ei läheks peale põhiharidust tööle, vaid omandaksid kesk- või kutsehariduse. Täiendavad piirangud pole kunagi head, aga need muudatused on kantud ideest, et noored saaksid õppida ja et nad poleks töö tõttu väsinud," lausus Laul.

Laul nentis, et piirangud on päris suured – neid peavad täitma lapsed ja ka tööandjad peavad neid kinni pidama.

Lauli sõnul võib tõsi olla, et seadusemuudatuse jõustumisel võivad tööandjad hakata kasutama alaealiste värbamisel võlaõiguslikke lepingud – kas käsunduslepinguid või töövõtulepinguid, mida see seadus ei reguleeri.

"Ei saa öelda, et need on alati põhjendamatud. Alaealiste puhul on aga ikkagi harilikult olnud eelkõige töösuhted – kui antakse ette tööpäeva lõpp ja algus, töötamist kontrollitakse ja juhendatakse, tööandja annab töövahendid –, siis on ikkagi tegemist töölepinguga ja tuleb täita vastavaid nõudeid," sõnas Laul.

Muudatused hakkavad puudutama neid, kes läksid sel sügisel 9. klassi. "Praegu meil veel neid õppimiskohustuslikke, kellele see kohaldub, ei ole. " lausus Laul.

Tööandjad kardavad, et noorte tööpuudus süveneb veelgi

Tööandjate keskliit, kes sai seadusemuudatusest teada paar päeva tagasi, on seisukohal, et tegemist on liigse töösuhte reguleerimisega.

Tööandjate esindusorganisatsiooni tegevjuht Hando Sutter ütles ERR-ile, et tööandjad mõistavad initsiatiivi mõtet, et noortel jääks fookus õppimisele.

"Samas oleme mures sellepärast, kui vaatame, et tänase hästi kõrge tööhõive olukorras on noorte tööpuudus 25 protsenti. Ja see trend on kasvav, sellepärast me tahaksime, et mida varem saab noor töökogemuse, seda väiksem on tõenäosus, et ta lisandub sinna mittetöötavate noorte hulka," lausus Sutter.

"Elu näitab, et mida varem noor töökogemuse saab, seda lihtsam on tal päris tööellu sulandumine," sõnas Sutter.

Sutteri sõnul on kahe tunni kaupa väga raske kedagi tööle võtta.

"Leevendav on see, et koolivaheaegadel võib ka pikemalt töötada. Jõudsin küsida üle ka hotellide ja restoranide liidult ja nemad ütlesid, hotellides nädalavahetusel abiks käies saavad paljud noored oma esimese päris töökogemuse. See võimalus jääb nüüd ära," rääkis Sutter.

"Noortel jääb võimalusi vähemaks," sõnas Sutter. "Ma kutsuksin seadusandjat rohkem noori inimesi usaldama," lausus Sutter.

Sutter lisas, et igale keelule leitakse ümbertee ja selleks võib olla võlaõigusliku lepinguga töötamine. "Kui noor siseneb tööturule nõrgema osapoolena, siis see on midagi, mida me ei taha," märkis Sutter.

Kohvikukett peab graafikud ümber tegema

Reval Café kohvikuteketi värbaja Elina Segar rääkis ERR-ile, et neil päris 15- aastaseid ei tööta, aga 16-aastaseid ja kohe-kohe 17-aastaseid töötajaid on pea igas keti 12 kohvikust.

"Eks seadusemuudatus ikka meid mõjutab – peame graafikud ümber tegema. Kui varem töötasid need noored päevas viis-kuus tundi, siis nüüd nad saavad töötada vähem," sõnas Segar.

Segari sõnul töötavad lapseealised kohvikutes peamiselt nädalavahetustel, aga mõned, kel on nädalavahetustel ees teised hobid, käivad tööl ka äripäeviti. "Oleme noori kutsunud appi näiteks broneeringuid teenindama, samas päris raskeid tööülesandeid me neile ei andnud," lausus Segar.

Segar kiitis, et noored on head töötajad. "Mõni noor on asjalikum ja õpihimulisem, kui mõni vanem olija," ütles ta. Kõigile Revali töötajatele makstakse samal ametikohal ühepalju. "Meil on fikseeritud tunnitasu."

Noortele töögraafiku muudatustest veel teatatud pole. "See ongi meie järgmise koosoleku teema," lausus Segar.

Koolijuht: noored pingutavad töötamisega üle

Kui tööandjad ja teenindussektor pigem toetavad alaealiste töötamist, siis koolijuhi sõnul ei peaks nii noored inimesed kooliaasta keskel töötama, vaid keskenduma õppimisele.

Tallinnas Mustamäel asuva Arte gümnaasiumi direktor Liina Altroff ütles, et sellist kogemust, et põhikooliealine õpilane käiks tööl, tema koolielu jooksul tekkinud pole. "See ei tähenda, et töötavaid lapsi ei võiks olla, aga ega me ju ei tea. Kool ei tea, kas nad töötavad, sest me ei uuri seda," lausus Altroff.

Altroffi hinnangul võiksid küll alaealistel lastel olla töötamisel piirangud peal. "Kui nad on 16-aastased, siis nad on üheksandas klassis. Ma arvan, et põhikooli koolipäevadel noor küll tööl ei peaks käima," lausus koolijuht.

"Gümnasistidest – kuna nad 11. klassis juba saavad täisealiseks – päris paljud töötavad. Eks see sõltub õpilasest ja tema töökohast, kui palju see tema õppimist segab. Juhtumid on hästi erinevad. Ma ise arvan, et keskhariduse peaks noor saama omandada nii, et õppeaasta selle ajal, kui õppetöö käib, ei peaks ta tööl käima. Aga perede võimalused ja noorte soovid ei lähe alati kokku," sõnas Altroff.

"Kui nad suvel tööotsi teevad, siis see on isegi okei. Kui see vastab tööõigusele, siis mis selle vastu saab olla. Aga kooli peaks ikkagi jõudma. Kuidas keegi suudab oma aega töö ja õppimise vahel jagada – see on oskus ja mõned noored pingutavad töölkäimisega üle," rääkis Altroff.

Töötavate 15–17-aastaste hulk püsib 2000 ringis

Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal 15–17-aastaseid töötavaid noori ligikaudu 1100, 2022. aastal 2100, 2023. aastal 1800 ja 2024. aastal 2100.

2021. aastal oli keskmine töötasu 15–17-aastastel noortel (uuringus nimetatud põhitöökohas) 461 eurot, 2022. aastal 481 eurot, 2023. aastal 425 eurot ja 2024. aastal 538 eurot.

Tööjõu-uuringu puhul on tegu on valikuuringuga, milles kogutakse küsitlusega andmeid valimisse sattunud isikutelt ja tulemus laiendatakse kogu rahvastikule. Sissetuleku info lingitakse küsitluses vastanutele maksu- ja tolliameti andmestikust.