Arvamus. Kuidas õpivad noored töötama, kui neil tööd teha ei lubata?

Lisaks keelatakse noortel töötada enne koolipäeva algust ja pärast kella 20.00. Täiskohaga töö on lubatud üksnes koolivaheaegadel.

Viimase kümnendi jooksul on Eestis kujunenud tendents, kus riik ja ametnikud püüavad üha enam inimeste elu reguleerida, seades ühtseid piire ja reegleid. Samal ajal kasvab erinevate korralduste, direktiivide ja bürokraatlike nõuete hulk.

Tundub, justkui oleks ametnike eesmärk kontrollida inimeste elu sünnist surmani, käsitledes kodanikke kui riigi lapsi, keda tuleb juhendada ja piirata. Selline hoiak on ohtlik, sest kui inimene ei õpi vastutama oma elu eest, ei saa ta olla ka vastutustundlik oma riigi kodanik.

Selle keelu autorid ei ole arvestanud tagajärgedega. Need, kes tööd vajavad, leiavad selle niikuinii, kuid üha enam halli majanduse kaudu. Nii jäävad noored ilma senisest õiguskaitsest, mis neile ametlikus töösuhtes tagatud oleks.

Tööandjad, kes ei saa enam noori seaduslikult palgata, võivad hakata kasutama alltöövõtulepinguid, mis vähendab noorte kaitset ja õiguskindlust. See suurendab riski, et teismelised surutakse halli tsooni, kus nad jäävad kaitseta tööõnnetuste, töövaidluste või alatasustamise korral.

Teenindus- ja majutussektoris on noortest eriti suur puudus just nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Nendes valdkondades saavad paljud teismelised oma esimese töökogemuse, arendavad tööoskusi, õpivad meeskonnatööd ning kasvatavad distsipliini ja vastutustunnet.

Keegi ei sunni noori enam 15-tunniseid vahetusi tegema vabrikutes – need ajad on möödas. Noorte jaoks ei ole töö ainult taskuraha teenimise võimalus, vaid sageli ka reaalne vajadus pere toetamiseks, sõidukulude katmiseks või vajalike asjade soetamiseks.

Praegune algatus võtab neilt võimaluse iseseisvuda ja vastutust õppida. Töö on samuti osa haridusest ja oluline sotsialiseerumise vahend, mis aitab noortel varem mõista täiskasvanu elu tegelikkust – selle asemel, et jääda ema põlle külge klammerduma veel aastakümneteks.

Õppimise ja töö ühendamine on oskus, mida tuleks toetada, mitte käsitleda kui koolimotivatsiooni hävitajat. Kui riik soovib siiski reguleerida, tuleks seda teha paindlikumalt, eristades näiteks „kerget“ ja „rasket“ tööd.

Pole kahtlust, et teismelisi ei peaks lubama kaevandustesse või saeveskitesse (kuigi paljud minu eakaaslased just seal omal ajal töötasid – ajad olid teised). Küll aga on palju töökohti, kus noored saavad omandada väärtuslikke kogemusi, ilma et nende õpingud või tervis seeläbi kannataksid.

Allikas: https://arileht.delfi.ee/