Ametiühingud ja tööandjad alustasid alampalga kõnelusi

Ametiühingute ja tööandjate esindajad võtsid reedesel kohtumisel esmalt analüüsida Eesti majandusolukorda.  

Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask ütleb, et maksutõusud on muutnud olukorra väga keeruliseks. Mullused majandusprognoosid tänavu enam ei pidanud, nii et varasemad plaanid tuleb üle vaadata. Mingisuguseid kindlaid nõudmisi ega pakkumisi ei esitanud seetõttu veel kumbki osapool.

"Loomulikult soovime seda, et Eesti töötajate ostujõud paraneks, et nad saaksid oma eluga paremini hakkama, sest lõppkokkuvõttes, kui töötajate ostujõud on normaalne, siis võidavad sellest tegelikult kõik. Võidavad Eesti ettevõtjad, väiketootjad, kes on suunatud Eesti turule ja kellel just on vaja, et Eesti elanikel oleks võimalik neid tooteid ja teenuseid tarbida," rääkis Ivask

Kolm aastat tagasi sõlmitud hea tahte kokkuleppe järgi pidi alampalk järk-järgulise tõstmisega jõudma 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast. Mullu pikendati kokkulepet aasta võrra. Uue kasvuplaani järgi tõuseks alampalk järgmisel aastal umbes saja euro võrra, jäädes veidi alla tuhande euro.

Tööandjate hinnangul selle tasemeni tõenäoliselt ei jõuta ja alampalga kasv võiks pigem liikuda sarnases tempos teiste sissetulekutega.

"Olukorras, kus me tegelikult oleme olnud paar aastat majanduslanguses, kus ettevõtlusel on olnud väga keeruline, erinevates valdkondades erinevad väljakutsed, siis tegelikult on ikkagi küüniline öelda, et teeme selle kokkuleppe nui neljaks, sest see võib tegelikult kaasa tuua väga paljude väikeettevõtjate töökohtade kadumise, kui mitte terve ettevõtte kadumist," leidis Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo.

Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide 2023. aastal sõlmitud koalitsioonileppesse kirjutati alampalga kiire tõus ka sisse, kuid sotside väljaheitmise järel valitsus enam sellesse arutellu otseselt sekkuda ei soovi. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) sõnul peab kokkuleppeni jõudmine jääma rangelt tööturu osapoole vahele.

"Valitsuse poolt kindlasti mingisugust täiendavat survestamist või mõjutamist ei ole. Aga eks me peame tervikuna vaatama üldist ühiskondlikku olu. Seda, et alampalk kuidagi tootlikkusest kiiremini väga ei liiguks. Teistpidiselt on ju ka inimeste hakkamasaamine, elukalliduse küsimus - sellepärast see kahepoolne kokkulepe tavaliselt tahetaksegi kokku leppida, et vaadataks mõlemat osapoolt," tõdes Keldo.

Tööandjate ja ametiühingute esindajad arutavad alampalka uuesti oktoobri keskel.

Allikas: https://www.err.ee/