Intuitiivselt meeldib inimestele tegutseda oma parima äranägemise järgi. Mitmed uuringud näitavad, et see võib olla ka tööelus väga tulemuslik. Mis võib valesti minna, kui autonoomiat hakatakse organisatsioonis suurendama läbimõtlematult?
Juht selgitab, mis võib valesti minna, kui anda töötajatele rohkem vabadust
09.10.2025
Tänapäevased juhtimisviisid eeldavad üha enam, et töötajatel on suurem otsustusvabadus oma töö korraldamisel. Ent laiem autonoomia pole lihtsalt vaba kulgemine – kui seda juurutada läbimõtlematult ja strateegilise raamistikuta, võib sündida rohkem kahju kui kasu, kirjutab Elisa keskastmejuht ja juhtimis-coach Marika Raiski.
Eeldamine ei tähenda, et sa tead
Rahvusvahelise uuringufirma Gallupi 2023. aasta uuring näitab, et vaid kolmandik USA töötajatest teab täpselt, mida neilt oma töörollis oodatakse. See toob selgelt esile, kui oluline on juhtidel oma ootusi sõnastada ja töö sisu selgitada. Et üldse hakata inimeste töölõikudesse rohkem otsustusvabadust ja paindlikkust lisama, tuleb juhtidel aru saada, kuidas inimesed seda oma tööelus mõistavad ja kasutavad.
Küsides juhuslikelt inimestelt tänaval, mida tähendab nende jaoks vabadus, võivad vastused olla väga eriilmelised. Ühe jaoks tähendab see paindlikumat ajaplaneerimist, teise jaoks vähem ranget kontrolli, kolmandale aga suuremat loovuse kasutamist tööülesannetes.
Seetõttu küsime me ka Elisas regulaarselt majasisestes uuringutes, mida meie inimestele vabaduse andmine tähendab ja kas nad seda tegelikult ka oma töös kogevad. See annab vahetu võimaluse aru saada töötajate ajas muutuvatest ootustest, aga ka sõnastada ühised kokkulepped, mille alusel organisatsioonis toimetame. Oleme selgelt kokku leppinud raamid: igaüks vastutab oma töö ja arengu eest ja tööandjana ütleme välja selged ootused, anname suunised ja toetame oma inimesi.
Seega soovitan kõigepealt oma inimestelt päriselt küsida, mida nad vabadusena tajuvad ja mida mitte, paluda tuua näiteid, kuidas see nende igapäevatöös väljendub. Kui ei küsi, ei tea ja niisama eeldada pole mõtet. Vastused võivad üllatada ja panna juhikeskse nägemuse hoopis uude valgusesse.
Unustatakse vastutamine
Autonoomsus käib alati käsikäes vastutusega, kuigi seda kiputakse unustama. Vabaduse andmine pole pelgalt tee-mida-soovid-luba juhilt. Selgitamata oma inimestele, et alati kaasneb ka vastutus oma tegevuse eest, on palju loodetud, et igapäevaste situatsioonides iseseisvalt tegutsetakse.
See on omakorda tugevalt seotud eesmärkidega või esiti nende puudumisega. Teadmata, kuhu tuleb jõuda (ja mille alusel me aru saame ehk mida mõõdame), on keeruline leida oma töös pidepunkte ja aduda, kas panustatakse ikka asja ette. Vastasel juhul võivad paljud ettevõtmised alata küll suure õhinaga, aga jääda soiku. Viimaks ei oska keegi ratsionaalselt hinnata, kas tegevusel on suurem mõju või jääb see lihtsalt katsetamisrõõmuks.
Juht kaob pildilt, et rohkem vabadust anda
Autonoomia ei tähenda juhi taandumist või kogu vastutuse töötajate õlule lükkamist. Ka kõige iseseisvamad töötajad vajavad tagasisidet, inspireerimist ja kinnitust, et nad on osa suuremast tervikust. Liigse distantseerumise puhul tajuvad töötajad, et nad ei saa piisavalt tuge. Juht võib aga karta, et oma arvamuse peegeldamine kõlab automaatselt käskude jagamisena ning hoiab seetõttu tagaplaanile.
Nii võivad märkamata jääda olukorrad, mis vajavad juhi kiiret sekkumist ja otsustusjulgust. Olgu selleks siis hetkeline kriisisituatsioon või pikemas perspektiivis strateegilistest suundadest kõrvale kaldumine.
Kõigile selline juhtimisviis ei sobi
Mõistagi vajab autonoomia tavapärasemast tugevamat enesejuhtimise oskust, initsiatiivikust ning võimet oma aega ja ressursse planeerida. Mõni inimene on selles võimekam, teisele muutub selline ootus äärmiselt kurnavaks ja süvendab temas ebakindlust. Juht peab tundma oma tiimi ja kohandama oma juhtimispraktikaid vastavalt inimtüüpidele ja tööstiilidele. Siin aitavad nii rahulolu-uuringutest saadav sisend kui ka personaalsed vestlused, kus iga töötaja vajadused ja arengusoovid läbi arutatakse.
Vaatamata sellele, et vabaduse ja vastutuse kultuuri edendamine võib olla suur väljakutse, tasub see end küllaga ära. Juhtidena saame selle edu saavutamiseks teha järgmist: defineerida organisatsiooni sees vabaduse ja vastutuse mõisted, pakkuma regulaarset ja inimesest lähtuvat tuge ning hoidma fookust eesmärkidel. Tõeline vabadus organisatsioonis tähendab teadlikku tasakaalu – töötaja saab tegutseda loovalt ja vastutustundlikult, kuid ei jää kunagi oma rollis üksi.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/