Kaubanduskoda: Eestis võiks puhkuse pikkus olla 20 tööpäeva

Kaubandus-tööstuskoda tõi majandusminister Erkki Keldole saadetud kirjas välja, et praegune töölepinguseadus näeb töötajatele ette aastas vähemalt 28 kalendripäeva kestvat põhipuhkust. Kuna puhkus pole paika pandud tööpäevades, võib see koja hinnangul sünnitada ebavõrdsust.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõi näite, et kui töötaja puhkab järjest 28 kalendripäeva ning selle sisse jääb kaheksa puhkepäeva, teine töötaja puhkab aga järjest 14 kalendripäeva ning kasutab ülejäänud osa põhipuhkusest üksnes tööpäevadel, siis järjest 28 tööpäeva puhkaja saab puhata kokku 20 tööpäeva, jupitaja aga 24 tööpäeva.

"Palume kaaluda ettepanekut muuta põhipuhkuse arvestus kalendripäevadest tööpäevadeks ehk tänase 28 kalendripäeva asemel oleks põhipuhkus vähemalt 20 tööpäeva. See aitab lihtsamini tagada, et ühe tööandja lõikes antakse töötajatele põhipuhkuseks võrdne arv puhkepäevi," tegi Palts Keldole ettepaneku.

Ta märkis, et mitmes Euroopa Liidu riigis käibki puhkusearvestus just tööpäevades, näiteks Leedus, Lätis ja Saksamaal on see 20 tööpäeva ja Soomes 24 tööpäeva.

Ka vajaks kaubanduskoja hinnangul kohendamist seadusesäte, mille kohaselt tuleb puhkust kasutada kalendriaasta jooksul ning vähemalt 14 kalendripäeva järjest puhata. Viimane nõue ei vasta kaubanduskoja hinnangul tööturu tegelikele vajadustele.

"Sageli ei soovi töötaja ise nii pikka järjestikust puhkust, kuid tööandjal lasub kohustus seda tagada. Praegune kord ei takista küll lühemate puhkuseosade andmist, kuid sunnib tööandjat igal aastal võimaldama vähemalt üht kahenädalast puhkuseperioodi, mis ei pruugi sobida ettevõtte töökorraldusega ega töötaja soovidega," ütles Palts.

Ta tõi välja tootmisettevõtted või teenindussektori, kus pikemate puhkuseperioodide kooskõlastamine mitme töötajaga korraga võib häirida töökorraldust ja tekitada vajaduse palgata ajutisi asendajaid.

Kohustus 14 päeva järjestikku puhata ei sisaldu ka Euroopa Liidu tööaja direktiivis, mis Paltsi sõnul tähendab, et Eesti regulatsioon on EL-i nõudest vähem paindlik ning piirab põhjendamatult tööandja ja töötaja kokkuleppevabadust.

"Paljud ettevõtjad leiavad, et mõistlikum oleks lubada kasutada põhipuhkust paindlikult lühemate perioodidena, näiteks viie järjestikuse tööpäeva ulatuses, kui pooled selles kokku lepivad," pakkus Palts lahenduseks.

Koda tahab rohkem tähtajalisi töölepinguid

Kaubandus-tööstuskoda pole rahul ka töölepinguseaduse sättega, mis näeb ette, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida ainult mõjuval põhjusel.

"Tuleb arvestada, et mitmes sektoris, näiteks tööstus-, infotehnoloogia-, konsultatsiooni-, koolitus- ja loomevaldkonnas, on töömaht projektipõhine ning töötajate vajadus varieerub suurel määral. Sellistes olukordades ei ole alati majanduslikult mõistlik sõlmida tähtajatut töölepingut, sest tööandjal puudub garantii püsiva töökoormuse tagamiseks," selgitas Palts.

Seetõttu kasutatakse töölepingu asemel käsundus- või töövõtulepinguid, kuid nii vähenevad töötajate sotsiaalsed tagatised, mistõttu tegi koda ettepaneku lubada tähtajaliste töölepingute sõlmimist ka ilma mõjuva põhjuseta.

Ka ei peaks kaubanduskoja ettepaneku kohaselt tähtajaline tööleping automaatselt tähtajatuks muutuma, kui seda rohkem kui ühe korra pikendatakse. Praegune kord vähendab koja hinnangul paindlikkust ja suurendab õigusriske.

Katseaja kohta käis koda välja idee, et kui töötaja on üle poole katseaja perioodist haiguslehel ja tööandjal pole olnud võimalik tema sobivust hinnata, peaks olema tööandjal õigus töösuhe lõpetada.

Ületunnitöö puhul peaks kaubandus-tööstuskoja arvates olema töötajal valik, kas ta soovib rahalist hüvitist või vaba aega, aga topelthüvitist, kus töötaja saab nii lisatasu kui ka vaba aega, ei tohiks lubada.

Eraldi küsimusena tõi kaubanduskoja juht välja asjaolu, et töölepingu seadus kohustab puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust maksma, välja arvatud juhul, kui on teisiti kokku lepitud. Niisugune kord pole aga koja hinnangul piisavalt paindlik.

"Töötajad soovivad stabiilset igakuist sissetulekut ning tööandjad soovivad lihtsamat arvestust ehk soovivad vältida olukorda, kus tuleb teha eraldi väljamakseid ja palgaarvestusi väljaspool tavalist palgatsüklit," tõdes Palts.

Kaubanduskoja hinnangul peaks töötaja ja tööandja saama ise puhkusetasu maksmise aja kokku leppida.

Majandusminister esitas töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõueelnõu eelmisel nädalal asjassepuutuvatele asutustele kooskõlastamiseks ja ootab nüüd sellele tagasisidet.

Allikas: https://www.err.ee/