«On tunda, et tööstussektor pisitasa kasvab ning ettevõtted vajavad aina rohkem oskustöötajaid. Ometi on pilt endine: kvalifitseeritud tööjõudu napib pea igas sektoris,» nendib Denis Tolkunov. «Puudu on spetsialiste, aga aina raskem on leida ka lihtsama töö tegijaid.»
Tehisintellekti ja inimese koostöö – Hansavest kasutab värbamisel nutikalt Jutt.ai abi
03.11.2025
Eesti tööstuste tööjõuturul on taas tunda kerget elavnemist, kuid koos sellega on kasvanud ka oskustööliste puudus. OÜ Hansavest tegevjuhi Denis Tolkunovi ja värbamisjuhi Diana Laasi sõnul aitab probleemi lahendada välistööjõud, keda ettevõte otsib kolmandatest riikidest. Aina olulisemaks on muutunud nutikad lahendused – tehisintellekt Jutt.ai, mis aitab sadu kandidaate läbi sõeluda ja leida sobivaid.
See, et töötajaid saab mujalt värvata, on kindlasti võimalus, aga sel on oma hind – aeg. «Värbamisest tööleasumiseni võib minna kuni kolm kuud,» selgitab Diana Laas. «Kõigepealt kuulutame välja konkursi, siis tuleb leida sobivad inimesed, teha testid ja samal ajal suhelda klientidega. Kui kliendid saadavad meile kinnituskirja, et nad ootavad seda konkreetset töötajat, saame hakata taotlema töötamisluba ehk LTR-i, seejärel jõuame tööviisani ning alles siis alustame Eestisse sõitmise planeerimist. Iga väike viivitus võib kogu protsessi edasi lükata.»
Aeg ongi üks võtmesõna, kui rääkida tänasest tööjõuturust. Paljud ettevõtted planeerivad oma tegevust lühiajaliselt, näiteks pool aastat või aasta ette, ent kolmandatest riikidest töötaja värbamine eeldab pikemat vaadet. «Võib juhtuda, et kui töötaja lõpuks kohale jõuab, on ettevõttel projekt juba läbi ja tööd enam pole,» räägib Tolkunov. «Sellisel juhul saame suunata inimese edasi teise ettevõtte juurde.»
Suurenenud tööjõutellimuste arv näitab, et majandus on hakanud tasapisi toibuma. «See on märk, et midagi liigub paremuse poole,» ütleb Tolkunov ettevaatliku optimismiga. «Kõigil kindlasti veel hästi ei lähe, aga nõudlus tööjõu järele kasvab – ja see on hea.»
Värbamisprotsess on nagu teadus
Hansavesti värbamisprotsess on aastatega muutunud peaaegu teaduseks. Kolmandates riikides tehakse koostööd kutsekoolide ja kolledžitega, kus spetsialistid saavad lisaõpet, enne kui nad Eestisse tööle suunduvad. Samas on ettevõtte jaoks muutunud üha olulisemaks efektiivsus – kuidas jõuda kiiresti ja täpselt õigete inimesteni? Hansavest kasutab värbamisel koostööpartneri loodud spetsiaalset tehisintellekti Jutt.ai. «Jutt.ai teeb esimese suhtluse kandidaatidega,» selgitab Laas. «Meie personaliinimesed koostavad küsimused, millele kandidaat peab vastama, ning süsteem hindab vastuseid skaalal 0–100 punkti. Kui kandidaat saab vähemalt 75 punkti, siis alles võtab värbaja temaga ühendust. See hoiab tohutult aega kokku.»
Tolkunovi sõnul on tehisintellekti kasutamine muutnud värbamise palju kiiremaks ja täpsemaks. «Jutt.ai räägib mitmes keeles ja töötab 24 tundi ööpäevas. See tähendab, et kandidaat võib intervjuu ära teha talle sobival ajal – kasvõi keset ööd.» Laas lisab, et süsteem on muutunud nii nutikaks, et suudab isegi tuvastada, kui kandidaat kasutab vastamisel tehisintellekti abi. «See on hea näide, kuidas tehnoloogia areneb. Aga tehisintellekti ei saa usaldada sada protsenti, seetõttu säilitame kõik vestlused ja vajadusel kuulame need üle. Jutt.ai on suurepärane tööriist, aga lõpliku otsuse teeb ikka inimene.»
Kui virtuaalne eelsõelumine on tehtud, algab päris töö – kohtumised, testid ja intervjuud kohapeal. Hansavesti meeskond käib kord kuus kolmandates riikides, et kohtuda kandidaatidega näost näkku. «Tahame olla kindlad, et toome siia parimad,» rõhutab Tolkunov. «Tootmise kvaliteet ja efektiivsus sõltuvad inimestest. Me ei too Eestisse mitteoskustöölist, vaid spetsialisti, kes tõstab meie klientide tootlikkust ja aitab neil kasvada.»
Kõik Hansavesti kaudu Eestisse saabuvad töötajad tulevad siia ajutiselt, enamasti üheks aastaks. «Inimesed ei jää siia püsivalt,» selgitab Laas. «Nad tulevad tööviisa, mitte elamisloaga. See on vastastikku kasulik – tööandja saab vajaliku tööjõu ja töötaja saab väärtusliku kogemuse, mille ta hiljem oma kodumaale kaasa viib.»
Tolkunovi sõnul on välistööjõu kaasamine paratamatus, kui soovitakse, et Eesti tööstus ja tootmine püsiksid konkurentsivõimelised. «Automatiseerimine aitab efektiivsust tõsta, aga robotid ei juhi end ise. Vajame inimesi, kes oskavad neid seadmeid programmeerida, hooldada ja juhtida. Kui meie koolid õpetavad kümme sellist spetsialisti, siis turul on vaja vähemalt kakskümmend.»
Selleks, et Eesti ettevõtted saaksid oma tellimused täita ja maailmaturul püsida, peab tööjõupuuduse lahendamine olema riiklik prioriteet, leiab Tolkunov. «Iga töökoht, mille kaudu välistööjõud Eestisse tuleb, kasvatab eksporti ja toob siia raha juurde. Sellest makstakse maksud, mis lähevad meie kaitsekuludeks, pensioniteks ja tervishoiuks.»
Laas lisab, et kuigi hirmud välistööjõu ees pole kadunud, on need enamasti põhjendamatud. «Kõik meie töötajad läbivad põhjalikud testid ja intervjuud,» kinnitab ta. «Nad valdavad inglise või vene keelt ja kohanevad kiiresti. Meie eesmärk on tuua Eestisse motiveeritud ja oskuslikud inimesed, kes aitavad siinsetel ettevõtetel edasi minna.»
Allikas: https://majandus.postimees.ee/